Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlased: bakterid aitavad kurjategija paljastada
Kui roimar ei jätnud kuritööpaigale oma
sõrmejälgi ega DNAd, ent puudutas näiteks ukselinki või rahatähte, võib
õnnestuda tema isik kindlaks teha sinna jäetud nahamikroobide abil. Just sellist
võimalust uurivad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kirjutas
postimees.ee.
Anu Aaspõllu on Eesti kohtuekspertiisi vallas tõeline teerajaja. 1995. aastal tegi ta esimese kriminaalasjaga seotud DNA-ekspertiisi Eestis, ehitades seejärel üles politsei DNA-labori.
Seotud lood
Mitme riigi teadlased katsetavad uusi
tehnoloogiaid, mis võimaldavad DNA põhjal kurjategijast fantoompildi teha.
Muuhulgas on Hollandis Rotterdamis asuva Erasmuse Ülikooli Meditsiinikeskuse
teadlased leidnud hiljuti meetodi, millega määrata DNA jääkide põhjal inimese
juuksevärv. Samal ajal suutsid Taani Kopenhaageni Ülikooli kohtumeditsiini
instituudi teadlased DNA põhjal tuvastada inimese silmade värvi.
Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial? Kõiki neid haigusi tekitavad bakterid toodavad ohtlikke toksiine. Nad pumpavad mürke eriliste süstlataoliste moodustiste abil otse peremehe rakkudesse, kirjutas Novaator.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele