Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
DNA kirjeldab kurjategija välimust
Mitme riigi teadlased katsetavad uusi
tehnoloogiaid, mis võimaldavad DNA põhjal kurjategijast fantoompildi teha.
Muuhulgas on Hollandis Rotterdamis asuva Erasmuse Ülikooli Meditsiinikeskuse
teadlased leidnud hiljuti meetodi, millega määrata DNA jääkide põhjal inimese
juuksevärv. Samal ajal suutsid Taani Kopenhaageni Ülikooli kohtumeditsiini
instituudi teadlased DNA põhjal tuvastada inimese silmade värvi.
DNA põhjal juuksevärvi määramise meetod põhineb äsjaavastatud DNA mutatsioonide analüüsil. Erinevad mutatsioonid meie pärilikkuse materjalis määravad muuhulgas ära meie juukse- ja silmade värvi. Teadlased on ühtekokku leidnud 13 mutatsiooni ja nende põhjal suudavad nad 80-protsendilise kindlusega määrata heleda juuksevärvi ja 90-protsendilise kindlusega tumeda ja punase juuksevärvi.
Seotud lood
DNAs sisaldub kaks uut tsütosiini erivormi,
näitas Põhja-Carolina teadlaste uurimus.
Kui roimar ei jätnud kuritööpaigale oma
sõrmejälgi ega DNAd, ent puudutas näiteks ukselinki või rahatähte, võib
õnnestuda tema isik kindlaks teha sinna jäetud nahamikroobide abil. Just sellist
võimalust uurivad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kirjutas
postimees.ee.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele