Õde, kes soovib jätkata 24tunniste vahetustega, kutsub üles teisi ühinema
Tallinna lastehaiglas ja LTKHs töötav õde Aleksandra Kravtšenko kutsub Facebookis kolleege üles ühinema üleskutsega mitte piirata võimalusi teha 24 tundi järjest tööd, mis paljudes haiglates varsti kaob ja asendub maksimaalselt 12 tunnise vahetusega.
Loe AI kokkuvõtet
Tallinna lastehaiglas ja LTKHs töötav õde Aleksandra Kravtšenko kutsub kolleege üles seisma selle eest, et haiglates säiliks võimalus teha 24tunniseid vahetusi, mida plaanitakse asendada kuni 12tunnistega. Kravtšenko sõnul vähendaks muudatus tema töökoormust ja sissetulekut pea poole võrra, kuid töö maht ei kahaneks. Osa õdesid toetab teda, viidates lisatöö ja kaugemate töökohtadega seotud kuludele, teised eelistavad lühemaid vahetusi.
Oma üleskutses pöördub Aleksandra Kravtšenko teiste õdede poole ja kirjutab: “Kui olete minuga samal arvamusel, palun jätke kommentaar. Kirjutage, mida teie sellest olukorrast arvate, millised on teie mured ja millist lahendust teie näete. Võib-olla teab keegi, kuhu pöörduda, millised seaduslikud võimalused on oma õiguste eest seismiseks ja kuidas saavutada see, et meid lõpuks kuulataks.
Kuhu me peaksime minema, kelle poole pöörduma ja kellelt abi paluma, et meid kuulataks ning aastate jooksul välja kujunenud töösüsteemi ei lõhutaks, arvestamata meditsiinitöötajate endi arvamusega? Kas me peame tõesti põlvitama ja anuma õigust töötada nii, nagu me suudame ja oskame?“
Tema üleskutsele on juba mitu õde vastanud, osa neist soovib jätkata 24 tunni vahetusi, teine osa just mitte. Need, kes jätkata soovivad, toovad näiteks kauguse probleemi: nende mitu töökohta asuvad eri linnades ja neil kuluks kohe palju rohkem raha, et üldse tööle sõita. Seega kaoks võimalus lisasissetulekust teenida, kuna kütusekulu nullib lisatöö efekti.
Noor inimene jaksab võtta pikemaid vahetusi parema tuleviku nimel
Avaldame Aleksandra Kravtšenko loal tema kirjelduse enda olukorrast ja motivatsioonist teha ka edaspidi pikemaid vahetusi: “Minu nimi on Aleksandra, olen 43aastane ja töötan meditsiiniõena. Mul on meditsiinis töötamise kogemust 14 aastat. Sellest 10 aastat töötasin laste intensiivravis ning viimased neli aastat olen töötanud õendusabis.
Ma armastan väga oma tööd, hindan iga patsienti ja püüan teha kõik endast oleneva, et aidata, toetada ning tuua inimeste ellu headust. Minu jaoks ei ole meditsiin lihtsalt töö, vaid suur vastutus ja oluline osa minu elust.
Olen alati töötanud öösiti ja 24tunnistes vahetustes ning tean väga hästi, kui raske see on. See tähendab magamata öid, väsimust, suurt vastutust ja sellist töömahtu, millega on mõnikord raske toime tulla isegi 24 tunni jooksul. Kuid selline töögraafik võimaldas mul teenida piisavalt, võtta lisatööd, saada vabu päevi, veeta aega perega ja tegeleda oma isiklike asjadega.
Praegu arutatakse üleminekut 24tunnistelt vahetustelt 12tunnistele ning meile öeldakse, et nii muutub töö kergemaks. Aga ma küsin endalt iga päev: kas see muudab töö tõesti kergemaks? Ja kelle jaoks?
Ma ei otsi kerget elu ega karda tööd. Vastupidi, ma tahan töötada täiskoormusega ja kui jõud, tervis ning võimalused lubavad, siis isegi 1,5- või kahekordse koormusega. Tahan teenida raha seni, kuni olen noor, kuni mul on energiat, tahtmist ja jõudu. Olen valmis töötama öösiti ja 24tunnistes vahetustes, sest tahan oma elu ise kujundada.
Olen täiskasvanud naine ja tahan eelkõige iseendale loota. Ma ei taha oodata abi vanematelt ega kelleltki teiselt. Tahan ise enda eest hoolitseda, arveid maksta, oma rahalisi kohustusi täita, endale mõistlikkuse piires midagi lubada ja oma lapsi rõõmustada. Tahan olla iseseisev ning tunda kindlustunnet homse päeva ees.
Praegu olen aga sattunud olukorda, mis tekitab minus tohutut stressi. Eesootavate muudatuste tõttu pidin vähendama oma töökoormuse 0,5ni. Minu sissetulek väheneb peaaegu poole võrra, kuid vahetuse jooksul tehtava töö maht sellest väiksemaks ei muutu.
Hetkel kuum
Ma ei karda tööd ennast. Ma kardan seda, et tööülesanded, millega on mõnikord raske toime tulla isegi 24 tunni jooksul, tuleb edaspidi ära teha 12 tunniga.
Kuidas jõuda kõigega valmis? Kuidas pühendada igale patsiendile piisavalt tähelepanu, tagada kvaliteetne õendusabi, mitte midagi kahe silma vahele jätta ning samal ajal mitte töötada oma füüsiliste ja emotsionaalsete võimete piiril?
Ma tahan olla inimestele kasulik, teenida oma tööga väärilist palka ning tunda tööst moraalset ja professionaalset rahulolu. Ma ei taha, et minu töö tähendaks üksnes üle jõu käivat koormust, pidevat stressi ja läbipõlemist.
Ma ei taha kaotada töökoormust, vähendada töötunde ja saada palgaks vaid kopikaid. Kuid ma ei taha ka iga päev tööl elada, ohverdades oma tervise, pere ja isikliku elu.
Seni, kuni olen noor, terve ja täis jõudu, olen valmis loobuma unest, töötama öösiti ja 24tunnistes vahetustes ning pühendama oma elust ja energiast palju sellele ametile. Kuid ma tahan teenida raha nii, et mul oleks võimalik elada täisväärtuslikku elu ka väljaspool haiglat.
Me ei ole ju robotid ega masinad. Ka meie väsime, muretseme, kasvatame lapsi, maksame arveid ja tahame tunda kindlustunnet homse päeva ees.
Töötajale peaks jääma õigus ise sobiv töögraafik valida
Ma palun lihtsalt anda igale töötajale õigus valida endale sobiv töögraafik.
Mõnele sobib töötada 24tunnistes vahetustes, mõnele 12tunnistes vahetustes, teistele aga tavaline viiepäevane töönädal kaheksatunniste tööpäevadega. Igaühel meist on oma olud, vajadused, perekondlikud kohustused ja võimalused. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.
Ma ei palu vähem tööd! Ma ei palu isegi palgatõusu, kuigi loomulikult sooviks igaüks meist saada oma tohutu, vastutusrikka ja mõnikord lausa ebareaalselt suure töömahu eest väärilist tasu.
Minu arvates on õiglane arvestada meditsiinitöötajate endi arvamusega ning anda neile võimalus valida töögraafik, mis neile kõige paremini sobib. Iga töökoormuse taga ei ole ju ainult number, iga graafiku taga ei ole ainult töötunnid ning iga meditsiiniõe taga on inimene oma elu, pere, unistuste ja õigusega väärikale tulevikule.
Meid ei tohiks lihtsalt võrrelda jõukamate riikidega, kus töötatakse samuti vahetustega. Arvestada tuleb ka palgataset, töötingimusi ja tegelikku töökoormust. Ei saa võrrelda ainult töögraafikuid, võtmata arvesse seda, kui palju inimesed teenivad ja millistes tingimustes nad töötavad.
Usun, et otsuseid ei tohiks teha ainult süsteemi vajadustest lähtudes. Arvestada tuleb ka sellega, kuidas need otsused mõjutavad inimesi, kes selles süsteemis iga päev töötavad.“
Postituse lõpus lisab Aleksandra, et on tänulik uute tööpakkumiste eest, mis võimaldavad talle sobivat töögraafikut ja väärilist töötasu. “Soovin endiselt töötada meditsiinis, areneda oma erialal, teenida väärilist palka ning jätkata patsientidele headuse, hoolivuse ja hingelise soojuse pakkumist,” lisab ta.
Seotud lood
Uurisime seoses hiljutiste Lääne-Tallinna keskhaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla ööpäevaringsete vahetuse kaotamise uudistega töö- ja puhkeaja nõudeid reguleeriva töölepingu seaduse eest vastutavast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, kas sellised vahetused keelab edaspidi ära seadus. Ilmnes, et nii see ei ole.
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate argipäeva kuuluvad keerulised inimsaatused, vastutusrikkad otsused ja olukorrad, millele pole alati lihtsaid lahendusi. Teiste muredega tegeledes võib aga tagaplaanile jääda aitaja ise. Ida-Virumaal on loodud tasuta võimalus, mis aitab spetsialistidel keerulisi tööolukordi lahti mõtestada, uusi lahendusi leida ja ennetada läbipõlemist.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele