Põletikuline reumaatiline haigus vajab enamat kui liigeste jälgimist: fookuses peab olema ka kaasuv kardiovaskulaarne risk
Hiljuti “Aktuaalse Kaamera” saates rääkinud kardioloogide seltsi president Märt Elmet ja kliinikumi südamekliiniku juht kardioloog Alar Irs tuletasid meelde valusat tõsiasja, et Eesti inimeste kardiovaskulaarne tervis on ELi nõrgemate seas. Reumatoloogiliste haigete olukord on selles võtmes sama tõsine, kirjutab Eesti reumaliidu juht Ingrid Põldemaa.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti Reumaliidu juht Ingrid Põldemaa hoiatab, et põletikuliste reumaatiliste haigustega patsientide südame-veresoonkonna risk jääb Eestis sageli liigeskaebuste varju. Uuringute järgi on näiteks reumatoidartriidiga patsientidel kardiovaskulaarne risk umbes 50% ja infarktirisk ligi 70% suurem. Põldemaa sõnul puudub Eestis selge jälgimissüsteem, mistõttu peaksid perearstid, reumatoloogid ja töötervishoiuarstid tegema tihedamat koostööd.
Jätkab Ingrid Põldemaa: “Eesti kardioloogide selts tuletas meile taas meelde valusat tõsiasja: Eesti elanikkonna kardiovaskulaarne tervis kuulub Euroopa Liidu nõrgemate hulka. Ennetustöö tõhustamiseks ja riskirühmade varajaseks avastamiseks on otsitud uusi hoobasid, sealhulgas töötervishoiuarstide suuremat kaasagimist.
Selle arutelu valguses peame reumatoloogias ja üldmeditsiinis tõstma teravamalt esile patsiendirühma, kelle kardiovaskulaarsed riskid jäävad igapäevases kliinilises praktikas sageli põhihaiguse ehk liigeskaebuste varju – põletikuliste reumaatiliste haigustega patsiendid.
Krooniline põletik kui iseseisev vaskulaarne riskitegur
Reumatoidartriit (RA), anküloseeriv spondüliit, psoriaatiline artriit ja süsteemsed sidekoehaigused nagu süsteemne erütematoosne luupus (SLE) ei ole pelgalt luu-lihaskonna ega elundipõhised haigused. Need on kroonilised süsteemsed põletikusündroomid, mis kahjustavad otseselt vaskulaarset endotseeli ja kiirendavad ateroskleroosi kulgu.
Uuringute andmed kinnitavad põletikulise haiguse ja kardiovaskulaarse haigestumuse vahelist tugevat seost:
* Reumatoidartriidi (RA) puhul näitab Annals of the Rheumatic Diseases avaldatud ulatuslik metaanalüüs (Avina-Zubieta et al.), et RAga patsientidel on üldrahvastikuga võrreldes kardiovaskulaarhaigustesse (CVD) suremuse ja tüsistuste risk umbes 50% suurem ning müokardiinfarkti (MI) tekkerisk ligi 70% suurem (RR ~1,70).
* Süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) korral on seos veelgi dramaatilisem. 46 uuringut hõlmanud süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs osutab, et SLE patsientide CVD suhteline risk on 2,24 (RR 2,24; 95% CI), müokardiinfarkti risk 2,92 ning insuldirisk 2,51 võrreldes kontrollrühmaga.
Lisaks süsteemsele põletikule panustavad riski ka perifeerne valu tõttu tekkinud vähene füüsiline aktiivsus, metaboolse sündroomi komponentide esinemine ning teatud ravimite (näiteks pikaajaline süsteemne glükokortikoidravi) kasutamine.
Süsteemne lünk raviteekonnal
Praeguses Eesti tervishoiusüsteemis esineb selge korralduslik lünk. Kui II tüüpi diabeedi või essentsiaalse hüpertensiooniga patsientide jälgimiseks on perearstide kvaliteedisüsteemis selged indikaatorid ja jälgimismudelid, siis põletikuliste reumaatiliste haigustega patsiendid ei ole kardiovaskulaarse ennetuse vaates eraldi jälgitava sihtrühmana süsteemselt kattud.
Tulemuseks on olukord, kus vastutus patsiendi kardiovaskulaarse riskiprofiili (vererõhk, lipiidide profiil, paastuglükoos, KMI) korrapärase hindamise eest hajuma reumatoloogi ja perearsti vahel. Reumatoloog keskendub visiidil eelkõige põhihaiguse aktiivsuse (DAS28, BASDAI jne) kontrollile ja bioloogilise või sünteetilise DMARD-ravi korrigeerimisele, eeldades rutiinse ennetuse katmist esmatasandil. Perearst omakorda ei pruugi alati käsitleda reumaatilist haigust kui samaväärset kardiovaskulaarset riskikordajat nagu diabeeti.
Hetkel kuum
Kuidas edasi? Kliiniline praktika ja patsiendi teadlikkus
Kardiovaskulaarse tüsistuse ennetamine peaks olema reumaatilise patsiendi ravieesmärgi (Treat-to-Target) lahutamatu osa. See eeldab:
1. EULARi juhiste rakendamist: Põletikuliste artriitidega patsientidel tuleb kardiovaskulaarset riski hinnata vähemalt kord viie aasta jooksul (või raviskeemi olulisel muutmisel), kasutades korrigeeritud riskimudeleid (nt SCORE2 kohandamine RA põletikukoormusega).
2. Süsteemset koostööd esmatasandiga: On vaja selget kokkulepet ja integratsiooni reumatoloogide, perearstide ning töötervishoiuarstide vahel, et igal põletikulise reumaatilise haigusega patsiendil oleks määratud kardiovaskulaarne ennetusplaan.
3. Patsiendiharidust tervishoiuvõrgustikus: Eesti reumaliit töötab igapäevaselt selle nimel, et tõsta patsientide teadlikkust oma haigusega kaasnevatest varjatud riskidest. Teadlik patsient oskab küsida arstilt õigeid küsimusi: "Millal mõõdeti viimati minu kolesterooli ja veresuhkrut?" või "Kuidas on hinnatud minu südame-veresoonkonna riski?"
Kaasaegne reumaravi ei saa piirduda vaid liigesepõletiku vaigistamisega. Meie ühine eesmärk arstide, õdede ja patsiendiorganisatsioonina peab olema patsiendi eluea ja elukvaliteedi säilitamine, ennetades varajasi kardiovaskulaarseid tüsistusi enne nende kliinilist avaldumist.
Teaduslikud allikad artikli juurde:
1. Avina-Zubieta JA, et al. Risk of incident cardiovascular events in patients with rheumatoid arthritis: a meta-analysis of observational studies. Ann Rheum Dis. 2012.
2. Fan Y, et al. Risk of cardiovascular disease in patients with systemic lupus erythematosus: a systematic review and meta-analysis of cohort studies. Semin Arthritis Rheum. 2020.
Seotud lood
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate argipäeva kuuluvad keerulised inimsaatused, vastutusrikkad otsused ja olukorrad, millele pole alati lihtsaid lahendusi. Teiste muredega tegeledes võib aga tagaplaanile jääda aitaja ise. Ida-Virumaal on loodud tasuta võimalus, mis aitab spetsialistidel keerulisi tööolukordi lahti mõtestada, uusi lahendusi leida ja ennetada läbipõlemist.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele