Läti ja Eesti elanike hinnang oma tervisele paraneb, kuid jääb alla Euroopa keskmise
Möödunud nädalal tähistatud maailmatervisepäeva puhul avaldatud Läti statistikaameti andmed näitavad, et elanike enesehinnanguline tervis on viimase paarikümne aasta jooksul paranenud, kirjutab Läti rahvusringhääling.
2025. aastal hindas 48,2% Läti elanikest oma tervist heaks või väga heaks, samas kui 2005. aastal oli vastav näitaja 35,1%. Samal ajal on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad oma tervist halvaks või väga halvaks – 21,6%-lt 15%-le. Sellest hoolimata peab 36,8% elanikest oma tervist endiselt keskpäraseks. Eestis on olukord sarnane. Ka siin jääb inimeste enda hinnangul tervis alla Euroopa keskmise, eriti vanemaealiste seas. Samas on pikemas vaates näha paranemist, mis viitab sellele, et üldine tervislik seisund ja toimetulek võivad tasapisi paraneda.
Kuigi tegemist on subjektiivse näitajaga, peetakse enesehinnangulist tervist oluliseks, kuna see peegeldab hästi nii krooniliste haiguste levikut kui ka üldist toimetulekut igapäevaeluga.
Vanusegruppide lõikes on erinevused suured. Kõige positiivsemalt hindavad oma tervist noored vanuses 16–24, kellest 88,2% peab seda heaks või väga heaks. Vanuse kasvades hinnang halveneb: 50–64-aastaste seas peab ligi pool oma tervist keskpäraseks ning üle 65-aastastest hindab juba 33,8% seda halvaks või väga halvaks.
Soolised erinevused on samuti märgatavad – mehed hindavad oma tervist sagedamini heaks kui naised, kuigi nende keskmine eluiga on lühem.
Lisaks on vähenenud terviseprobleemidest tingitud piirangud igapäevaelus. 2025. aastal teatas sellistest piirangutest 35,9% elanikest, mis on vähem kui aasta varem. Samas on pikaajaliste terviseprobleemidega inimeste osakaal jäänud suhteliselt samaks, ulatudes üle 40%.
Euroopa võrdluses jääb Läti siiski selgelt maha. Eurostati andmetel hindas 2024. aastal Euroopa Liidus keskmiselt 68,5% inimestest oma tervist heaks või väga heaks. Eriti suur on erinevus eakate seas – üle 65-aastastest peab oma tervist heaks vaid 13,1% lätlastest. Eestis on pilt sarnane. Eurostat andmetel hindas 2024. aastal ligikaudu kaks kolmandikku Eesti elanikest oma tervist heaks või väga heaks, mis jääb veidi alla Euroopa Liidu keskmise (68,5%). Nagu Lätis, halveneb hinnang selgelt vanuse kasvades – eriti üle 65-aastaste seas on hea tervisega inimeste osakaal märksa väiksem.
Kuigi uuring keskendub enesehinnangulisele tervisele, võivad muutused olla seotud ka tervisekäitumisega. Viimastel aastatel on sagenenud liikumine ning paranenud toitumisharjumused, mis võivad pikaajaliselt mõjutada ka inimeste hinnangut oma tervisele.
Kokkuvõttes näitavad nii Läti kui ka Eesti andmed, et inimeste hinnang oma tervisele on paranemas, kuid Euroopa Liidu keskmisega võrreldes püsib mahajäämus, eriti eakate seas.
Seotud lood
Eurostati värskete andmete kohaselt oli Euroopa Liidu inimeste tervena elatud aastate arv sünnihetkel 2023. aastal keskmiselt 63,1 – naistel 63,3 ja meestel 62,8 – aastat. Eesti inimene elas tervena 15 aastat vähem kui Euroopa terveim inimene.
Kuigi Euroopa Liidu keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, on Läti ja Leeduga võrreldes meie inimeste tervis parem, kirjutab Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.
Konkurentsi mõju on näha ka hindades. IIZI esialgsete võrdluste põhjal võivad sama tervishoiuteenuse osutaja pakkumised kahe kindlustusandja vahel märkimisväärselt erineda.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele