Sellisele järeldusele jõudis Tatjana Meister Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös, kus ta kasutas COVID-19 nakatumist, haiguse raskusastet ja selle pikaajalisi tervisemõjusid kujundavaid riskitegurite väljaselgitamiseks riiklikke terviseandmebaase.

- Tatjana Meister.
- Foto: Tartu ülikool
“Viirushaigused, eriti ülemiste hingamisteede infektsioonid, on alati olnud ning jäävad ka tulevikus osaks meie igapäevasest elust. Samamoodi on koroonaviirusest ajapikku saanud tavapärane viirusinfektsioon, millega inimene puutub elu jooksul kokku korduvalt,” selgitas Meister. “Seetõttu on oluline mõista, kes on ohustatud haiguse raskemast kulust ja selle tüsistustest, ning kuidas mõjutavad seda riski praegu kasutusel olevad ennetusmeetmed,” lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.