PERH hakkab vägivallaohvrite vigastusi EMOs digitaalselt kaardistama
“Erakorralise meditsiini osakonnas on vägivallaohvrite, sealhulgas lähisuhtevägivalla ohvrite tuvastamine, vigastuste ravi ja juhtumite dokumenteerimine igapäevase töö lahutamatu osa. Uue projekti raames on meil kannatanu nõusolekul võimalik vigastused pildistamise ja fotode arhiveerimise teel konfidentsiaalselt kaardistada. See võimaldab juhtumitele senisest täpsemalt ja kiiremini reageerida ning parandab oluliselt kannatanule osutatava abi kvaliteeti. Meie personal on motiveeritud pidevalt õppima ja arenema, et pakkuda lisaks elupäästvale ravitööle ka professionaalset ja toetavat abi vägivallaohvritele,” lausus PERHi erakorralise meditsiini keskuse ülemarst-keskuse juhataja Marit Märk.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul moodustavad perevägivallakuriteod lausa 48% kõikidest vägivallakuritegudest. “,See näitab ohvrite suurt hulka, sest perevägivalla juhtumites on koguni 84% puhul tegu kehalise väärkohtlemisega. Pakume jaanuarist uut lahendust, kuidas vägivallaohvreid ja nende väärikust paremini kaitsta. Digiriigis saame edaspidi usaldusväärsed ja digitaliseeritud tõendid EMOst, mida vajadusel menetluses kasutada,” sõnas minister.
Dermtest OÜ tegevjuht Priit Kruus selgitas, et seni on Pildivaaturit Eesti haiglates kasutatud eelkõige naha- ja haavaravis. „Kehavigastuste dokumentatsiooni digitaliseerimine aitab parandada ravikvaliteeti ning sellel on ka oluline ühiskondlik mõju. Pildivaaturi kasutamine võimaldab tagada ühtlase tõendusmaterjali, tänu millele saavad vägivallaohvrid loodetavasti kiiremini abi,” sõnas ta.
Uus digilahendus aitab vähendada tervishoiutöötajate käsitööd, hoida kokku aega ning tagab vigastuste kohta kvaliteetse tõendusmaterjali. „Kuna vägivallajuhtumite puhul on visuaalne tõendusmaterjal äärmiselt oluline, aitab uus lahendus ohvreid paremini toetada ja anda õiguskaitsele kvaliteetset infot. Nii saame tagada, et vägivallatseja ei pääseks vastutusest pelgalt vigastuste fotodokumentatsiooni puudumise tõttu,“ selgitas justiits- ja Digiministeeriumi arenduse ja kriminaalstatistika talituse juhataja Anna-Liisa Uisk.
Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht lisas, et vägivallaohvrid pöörduvad suure tõenäosusega just tervishoiutöötaja poole. “Vigastused vajavad ravi, kodus luumurde kokku ei seo ja haavu ei õmble. Kui saavutame selle, et ohvrid kuulevad ohvriabi teenustest juba tervishoiusüsteemiga kokku puutudes, oleme teinud suure hüppe edasi ohvrite õiguste kaitsel. Vägivalla tunnistamine ja abi palumine on ohvri jaoks suured sammud. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö on hädavajalik ohvritele vajaliku abi tagamisel,” sõnas ta.
Enne pilootprojekti algust toimusid tänavu novembris ja toimuvad jaanuaris koolitused, kus antakse ülevaade vägivallaohvrite toetamise põhimõtetest ja traumateadlikkust lähenemisest, tervishoiutöötaja õigustest ja kohustustest. Samuti õpitakse Dermtesti tarkvara praktilist kasutamist. Vigastuste märkamise, kirjeldamise ja dokumenteerimise osas annab suuniseid Eesti kohtuekspertiisi instituut, ka antakse juhised, millal ja kuhu ohvreid abivajaduse korral edasi suunata.
Kuriteoohvrite kaitse projekt (IMPACT) on ellu kutsutud justiits- ja digiministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös. 2026. aastani kestva projekti eesmärk on parandada ohvriabisüsteeme.
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele