“Algab Narva haiglalinnaku olulisim uuendamine, millega nii patsiendid kui ka töötajad saavad suurepärase keskkonna, mis tõstab ravi kvaliteeti,” ütles Narva linnapea ja haigla nõukogu esimees Katri Raik. “Pean haiglalinnaku uuendamist väga oluliseks, sest Eesti suuruselt kolmanda linna elanikkond vananeb kiiresti.”
Lähikuudel algavad tööd kestavad etappide kaupa 2028. aasta lõpuni, katkestamata tervishoiuteenuseid nii Narva kui ka Narva-Jõesuu elanikele.
“Rekonstrueerimine võimaldab meil tõsta 1970ndatel rajatud hoone sisu ja välimuse tänapäevasele tasemele, vähendades haigla energiatarbimist ja süsinikuheidet, parandades samal ajal hoone sisekliimat ja kasutusmugavust,“ selgitas haigla juhatuse liige Üllar Lanno.
Renoveeritavas hoones leiavad ligi 7000 ruutmeetril koha perearstid ja sotsiaalteenused. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse meditsiinilist taristut, parandatakse energiatõhusust ning hoone kütte- ja ventilatsioonilahendusi.
Haigla rekonstrueerimisprojekti kogumaksumus on 25,6 miljonit eurot, millest 15 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika energiatõhususe meetmest. Eesti riik ja EL toetavad Narva haigla rekonstrueerimist, et arendada nüüdisaegset tervishoiutaristut Ida-Virumaal. Toetuse tingimused on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodi 2021–27 eesmärgiga “Rohelisem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga ”Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“.
Uuenduskuuri läbiv kuue korrusega haiglakorpus on esimene samm haiglalinnaku kaasajastamiseks. 2026. aasta suvel hakatakse ehitama uut ravikorpust.
Tänavu kevadel lõpetasid Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust ühiselt Viljandi haigla Tervikumi ehitustööd.
Seotud lood
Meditsiiniuudiste toimetus külastas Narva haiglat, veetes haiglajuhi Üllar Lanno ja ülemarst Olev Sillandi seltsis pool päeva. Haiglal väljakutseid jagub – enamik patsiente eelistab esimese valikuna kiirabiteenust, viimased haiglajuhid on tihti vahetunud ja arste on raske tööle meelitada.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele