Järelvaadatav: Eesti naiste tervise uuring teeb naiste hääle kuuldavaks
Järele saab uuringu tutvustust vaadata SIIN lehel.
Eesti naiste tervise uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant, kirjutab Meditsiiniteaduste valkond. Tartu ülikooli naistekliiniku ja sotsiaalministeeriumi 2024. aastal tehtud ulatuslik uuring annab ainulaadse ülevaate Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud hoiakutest ja vajadustest, teenustest ning nende muutumisest ajas.
„Eesti naiste suhted ja seksuaalsus on ajas avardunud – rahulolu oma paarisuhetega on suurenenud, hoiakud on muutunud liberaalsemaks ning seksuaalkogemused mitmekesisemaks. Samal ajal on kasvanud teadlikkus seksuaal- ja vaimsest vägivallast ning loodud teenuseid, mis võimaldavad ohvritele toeks olla,“ selgitas uurimisrühma liige, naistearst ning Tartu ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor Kai Part. „Positiivne on ka see, et rahulolu tervishoiuteenustega, sh naistearsti abi kättesaadavusega on suur.“
Lisaks seksuaalsusele pöörati tänavuses uuringus tähelepanu teemale, mida varem põhjalikult käsitletud ei ole – menstruatsioon ja üleminekuiga. Uuringutulemused näitavad, et need mõjutavad paljude naiste elukvaliteeti märkimisväärselt.
„Menstruatsioon ja menopaus on naiste elu loomulik osa, kuid nende mõju igapäevaelule on ühiskonnas sageli alahinnatud,“ selgitas uurimisrühma liige, naistearst ning Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor Made Laanpere. „Näeme, et paljud naised kannatavad menstruatsioonivalude või vererohke menstruatsiooni tõttu õppimis- või töövõime languse all. Sama kehtib ka üleminekueas naiste puhul, kel lasub lisaks sageli suur hoolduskoormus. On aeg rääkida neist kogemustest avatult ja pakkuda naistele abi – see on olemas.“
Uuring rõhutab vajadust mõista pereloomet naiste isiklike valikute, mitte rahvastikupoliitika kaudu. Enamik Eesti naisi soovib lapsi, kuid nende otsuseid mõjutab terve hulk eripalgelisi tegureid.
„Eesti naised ei planeeri lapsi rahvastikupoliitika kontekstis, vaid soovist neid armastada, kogeda emadust ja jagada elu sobiva partneriga,“ märkis uurimisrühma liige, naistearst ning Tartu ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro. „Takistavad tegurid on sageli sobiva partneri puudumine, majanduslik ebakindlus, eluaseme kättesaadavus, raskused lapsesaamisel, hoolduskoormus ning töö- ja pereelu paindlikuma ühildamise vajadus.“
Uuringu viisid ellu Tartu ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Valimisse kuulusid 16–59-aastased Eesti naised, kokku analüüsiti 4533 vastust.
Seotud lood
Eesti naised on terviseteadlikud ja käivad sagedasti tervisekontrollis: vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollivad oma tervist 90% naistest, selgus SYNLAB Eesti uuringust.
TÜ naistekliiniku naistearstid alustavad koos sotsiaalministeeriumiga seni suurimat Eesti naiste tervise uuringut, kuhu kaasatakse üle 12 000 naise vanuses 16–59 eluaastat.
Konkurentsi mõju on näha ka hindades. IIZI esialgsete võrdluste põhjal võivad sama tervishoiuteenuse osutaja pakkumised kahe kindlustusandja vahel märkimisväärselt erineda.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele