Täiskasvanute ATH: teadvustada, diagnoosida või ravida?

Psühhiaater Margus Lõokene rääkis täiskasvanute ATHst vebinaril, mis toimus veebruaris. Veebruaris ilmus ka Äripäeva terviseraamatute klubis uus raamat “Kuidas elada ATH-ga” USA näitlejalt ja ATH-inimeste ühelt eestkõnelejalt Jessica McCabelt, mis saab osta SIIT.

Margus Lõokene: “Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroloogiline eripära, mis mõjutab aju arengut ja funktsioneerimist. Kuigi ATH-d on sageli käsitletud kui psüühikahäiret, ei pruugi see alati tähendada püsivat või ravimatut probleemi. Tegemist on närvisüsteemi arengulise eripäraga, mis võib avalduda erineval moel ja varieeruda sõltuvalt inimese eluviisist, keskkonnast ja kaasuvatest teguritest. Täiskasvanueas esinev ATH võib olla nii väljakutse kui ka tugevus, sõltuvalt sellest, kuidas inimene oma neuroloogilisi eripärasid suudab juhtida.

Täiskasvanutel võib ATH väljenduda mitmeti – alates raskustest tähelepanu hoidmise ja impulsiivsuse kontrollimisega kuni emotsionaalse regulatsiooni probleemideni. Samuti on ATH-ga inimestel kõrgem risk kaasuvate psüühikahäirete, nagu ärevushäired ja meeleoluhäired, tekkeks. Kuid samas võivad ATH-ga seotud eripärad anda neile eeliseid teatud elukutsetes ja loovates tegevustes.

Naudingukeskuse madalam tundlikkus– ATH-ga inimestel on sageli madalam dopamiini tase, mis tähendab, et nad vajavad rohkem stimulatsiooni, et püsida motiveeritud ja keskendunud. See seletab, miks ATH-ga inimesed võivad olla ülimalt motiveeritud, kui nad tegelevad millegi huvitavaga, kuid neil on raske keskenduda igavatele või rutiinsetele ülesannetele.

Sensoorse info töötlemise eripärad– ATH-ga inimeste aju talamus ehk „filter“ ei töötle infot samamoodi nagu teistel inimestel. See tähendab, et ATH-ga inimene võib olla eriti tundlik helide, valguse või muude sensoorsete stiimulite suhtes, mis võib muuta mürarikkas keskkonnas töötamise keeruliseks.

Probleemid töömälu ja ümberlülitumisega– ATH-ga inimeste aju võib olla aeglasem ülesannete vahetamisel või teatud info töötlemisel. See võib tekitada olukordi, kus inimene n-ö tardub ega suuda hetkega reageerida või ümber lülituda uuele ülesandele.

Kuigi ATH võib tuua kaasa mitmeid raskusi, on sellel ka omad tugevused. ATH-ga inimesed on sageli väga energilised, loovad ja intuitiivsed. Nad võivad olla erakordselt head probleemilahendajad ning kohaneda kiiresti muutuvate olukordadega. Samuti on neil sageli suur empaatiavõime ja nad suudavad hüperfookusesse langeda, kui miski neid tõeliselt huvitab.

Negatiivsetest aspektidest võib ATH põhjustada raskusi organiseerimisel, ajaplaneerimisel ja pikaajaliste eesmärkide seadmisel. Impulsiivsus ja püsimatus võivad mõnikord viia probleemideni töökohal või suhetes. Kui neid eripärasid ei suudeta teadlikult juhtida, võivad ATH-ga inimesed olla altimad sõltuvusprobleemidele ja läbipõlemisele.

ATH-ga toimetulek põhineb kolmel peamisel põhimõttel: teadlikkus, elustiili muutmine ja vajadusel farmakoloogiline ravi.

Teadlikkus tähendab seda, et inimene peab õppima oma aju toimimist mõistma ning leidma viise, kuidas oma tugevusi maksimaalselt ära kasutada. Paljud ATH-ga inimesed saavad kasu psühhoedukatsioonist, kogemusnõustamisest ja psühholoogilisest toetusest.

Elustiili muutused võivad oluliselt parandada ATH sümptomitega toimetulekut. Tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus, stabiilne unerütm ja teadlik stressijuhtimine on kõik olulised. Toidulisandid, nagu oomega-3 rasvhapped, magneesium ja tsink, võivad toetada aju tervist ja parandada keskendumisvõimet.

Farmakoloogiline ravi on sageli vajalik juhtudel, kui ATH mõjutab oluliselt igapäevaelu. Stimulandid, nagu metüülfenidaat ja lisdeksamfetamiin, aitavad reguleerida dopamiini ja noradrenaliini taset ajus, parandades seeläbi tähelepanu ja impulsside kontrolli. Samas ei ole ravimid ainus lahendus ning neid tuleks kombineerida elustiilimuutustega.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ATH on arenguline eripära, mis mõjutab aju tööd ja võib põhjustada nii väljakutseid kui ka eeliseid. Täiskasvanueas võib ATH väljenduda mitmel viisil ning selle mõju sõltub suuresti inimese teadlikkusest ja oskusest sellega toime tulla. Kuigi ATH ei ole haigus, mida saab välja ravida, on võimalik selle sümptomeid leevendada ja sellest tulenevaid eripärasid enda kasuks tööle panna.

Oluline on mõista, et ATH ei ole takistus edule ega heaolule. Õigete toimetulekuviiside, teadlikkuse ja vajadusel raviskeemi abil on võimalik elada täisväärtuslikku ja edukat elu, kasutades ATH-ga seotud tugevusi ja minimeerides selle negatiivseid aspekte.“