USAs elav Jessica McCabe tõdeb raamatus “Kuidas elada ATH-ga”, et kuna raamatu kirjutas üks ATH-aju teistele ATH-ajudele ja sellistel inimestel on sageli raske raamatuid lugeda, on tema oma võimalikult ATH-sõbralik. Samas tuleb tõdeda, et teos on mahukas: 330 lehekülge.
Autor on sellega arvestanud. “Meie tähelepanu kipub hajuma (või siis me kipume tüdinema), me unustame ära, mida just lugesime, kaotame järje või vaatame ainiti viis minutit raamatulehel kõrguvat tähemüüri, suutmata seda tegelikult lugeda,” tunnistab McCabe. “Sel põhjusel on raamatu lehtedel on palju valget ruumi, lõigud on lühikesed ja isegi käes on seda raamatut hea hoida.”
Jessica Lauren McCabe (sündinud 5. novembril 1982) on Ameerika näitleja, kirjanik ja YouTube'i persoon. Teda tuntakse eelkõige YouTube'i kanali How to ADHD saatejuhina ning rollide eest mitmes filmis ja telesaates, sealhulgas saates American Dreams ja lühifilmis Lure. Loe Jessica McCabe ja selle raamatu kohta siit.
Telli raamat SIIT.
Raamatus on 13 peatükki ja iga neist lõpeb tööriistakastiga, kus antakse praktilisi soovitusi, kuidas üht või teist olukorda lahendada.
„Kuidas elada ATH-ga“ pakub ATH-spetsiifilisi tööriistu, mis aitavad
- parandada keskendumisvõimet – vähenda segajaid ja sea oma eesmärgid nähtavale;
- vähendada ülekoormust – saa aru, miks planeerimine ja prioriseerimine võivad olla keerulised ning kuidas neid lihtsustada;
- hallata aega efektiivsemalt – õpi hindama, kui kaua ülesanded tegelikult aega võtavad;
- jõuda tõhusamate uneharjumusteni – oska arvestada oma kronotüübiga ja planeeri selle ümber;
- mõista emotsioone – avasta, kuidas oma tunnetega paremini toime tulla.
Iga peatüki alguses kirjeldab ta oma praktilisi kogemusi seoses peatüki teemaga. Raamat ongi ühelt poolt väga isiklik ja autoril on kuhjaga lugusid, mida lugedes paljud samastuvad enda elus toimuva läbi. Saab ka nalja ja ülearu tõsiselt seda raamatut võtma ei pea. See ei ole tõsiteaduslik ja hirmutav tekst, vaid jagab toetust ja julgustust neile, kes arvavad, et ATH tõttu on elus läbi põrunud.
Teisest küljest on see kollektiivne töö, kuna päris palju saavad sõna ka teised ATHga täiskasvanud, kelle kogemuste läbi hargneb lahti värvikas ja väljakutseid täis igapäevaelu. Elulilisi soovitusi jagatakse palju. Näiteks k uidas (hüper)keskenduda, kuidas paremini magada, kuidas tajuda aega. Aga ka seda, kuidas oma aju motiveerida ja asju meeles pidada; kuidas suhelda teiste inimestega ja toime tulla oma tunnetega.
Katkend raamatust:
“ATH-aju ei motiveeri see, mis on oluline. Õigupoolest on paljud meie kõige olulisematest ülesannetest need, mille olemust ATH-aju peab kõige raskemaks: need on ülesanded, mis on aeganõudvad, korduvad või igavad. Isegi kui meil on eesmärgi saavutamiseks motivatsioon olemas, on meil ikkagi raske selle suunas liikuda. Eesmärkide saavutamine hõlmab sageli mitut ülesannet ja paljud neist ülesannetest hõlmavad seda, mida meie aju ei suuda pikema perioodi vältel taluda.
Tegelikult on isegi olemas mõiste, mis väljendab meie kalduvust põgeneda ja vältida viivitustest tekkivat stressi: vastumeelsus ootamise ees ( delay aversion ).
ATH-aju pöörab sageli pilgu käegakatsutavama tasu poole, mida peidab endas võimalus teha midagi lõbusat nüüd ja praegu – või siis püüab vältida stressi, mida tekitab millegi raske ja tüütu tegemine –, ja seda isegi siis, kui eesmärk on meie jaoks väga südamelähedane.
Hetkel kuum
Seega, mis siis ATH-aju mõjutab? Mõjutab see, mis on:
- pakiline
- uus või uudne
- (piisaval määral) väljakutset pakkuv
- isiklikust huvist ajendatud
Teisisõnu – kõik see, mis stimuleerib. See on tingitud fundamentaalsetest erinevustest ATH-aju tasusüsteemis.“
Põhjalikult keskendub Jessica McCabe ATH-inimeste suhtlemisele teistega. Aju eripärade tõttu võib olla keerulisem leida püsivaid sõpru või arendada small talk’ i või aru saada ülekantud tähendusega mõistetest, sest ATH-inimene võtab kõike üksüheselt. Tal on palju praktilisi nõuandeid, kuidas oma suhtlemisoskusi lihvida ja saavutada parem seis nii isiklikus kui ka tööalases plaanis. Põgusalt peatub ta ka teistel vaimse tervise häiretel, mis sageli ATHga kaasnevad, nagu autism ja erinevad foobiad. Autor rõhutab, et otsida tuleb omasuguseid. “ Teadusuuringutest on selgelt ilmnenud, et ATH-ajude puhul suurendab sama diagnoosiga inimestega suhtlemine väljavaateid leida abi ja vähendada häbimärgistamist,” kinnitab ta.
Loe ka teise analoogse raamatu tutvustust “ATH 2:0 lapsepõlvest täiskasvanueani“, mis ilmus 2022. aastal.
Seotud lood
Mullu asutatud Eesti esimese terviseraamatuklubi liikmete ostueelistuste järgi olid 2024 kõige loetavamad raamatud ATHst, autismispektri häirest ja tuntuimast psühhoteraapiast ehk kognitiivsest käitumisteraapiast.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele