Järjest enam rõhutatakse haiguste ravimise olulise komponendina ka riskitegurite ja kaasuvate probleemide ohjamist kui universaalset eeldust prognoosi ja elukvaliteedi parandamiseks. Haiguste ravist ilmselt veelgi olulisem on nende ennetamine, mille nimel käib lõputu töö.
Mis on uudist Eestis?
Eestis on hetkel aktuaalseks raviteekondade arendamine, et muuta tervishoiuteenused patsiendikesksemaks ja tagada terviklikum ravikäsitlus. Kuuest raviteekonna projektist kaks on seotud kardiovaskulaarsete haigustega: südamepuudulikkuse ja müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond, mille eesmärk on parandada patsiendikogemust ja ravi kvaliteeti, erinevate tasandite ja teenuste integratsiooni ning vähendada erakorralisi hospitaliseerimisi ja parandada prognoosi.
Mitte küll eksklusiivselt kardioloogia erialaga seotud, aga augustis loodud Eesti kaaluravi selts on võtnud sihikule ülekaalulisuse põhjused ning tõenduspõhised võimalused rasvumise epideemia vastu võitlemiseks. Tulevikku silmas pidades võiks sellel olla märkimisväärne mõju kardiovaskulaarse haigestumise seisukohast.
Kuidas on lood järelkasvuga?
Usun, et Eestis on kardioloogia eriala reputatsioon tervishoiusüsteemis kõrge, kuid leian, et adekvaatse järelkasvu kindlustamine on siiski väljakutse. Ilmekaks näiteks on oodatust madalam huvi kardioloogia eriala residentuurikonkursil sel suvel.
Kardioloogia on nõudlik ja intensiivne eriala, mis võib noori arste oma koormuse ja nõudmiste tõttu heidutada. Abiks võiks olla ehk residentuuri formaadi muutmine, et pakkuda noortele arstidele rohkem paindlikkust ja tuge ning vähendada seeläbi hirmu läbipõlemiseks.
Et kõik üliõpilased ei soovi koheselt suunduda ravimaailma, võiks tulevikus mõelda teadustöö ja kliinilise praktika omavahelisele kombineerimisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Psühhiaater Viljar Veede sõnul on psühhiaatrias tänavune aasta olnud uudiste mõttes kogu maailmas rahulik, kuid lootust on alati.
Perearst Diana Ingerainen sõnab, et ehkki perearsti eriala maine on ajas kasvanud ja praegu on noori kenasti peale tulemas, häirib ladusat töö sujumist üldise plaani puudumine: mis on perearsti, mis eriarsti töö.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.