Neurokirurg Jaan Eelmäe peab loengu neurokirurgiast 10 eriala uudiseid jagaval konverentsil „Meditsiini Update 2024“, mis toimub 5. detsembril.
Mis on teil oma erialal kogu maailma mastaabis tänavu silma jäänud: kas on olnud uuenduste rohke aasta või pigem rahulik?
Eks meie keerulise eriala patsientideni on jõudnud lisaks dr Googlele ka AI – tehisaru mõjud (ChatGpt). Üldistavalt võib öelda, et haiguste diagnoosimisel on sellest abi, aga kirurgilise ravi planeerimisel peab tulemustesse suhtuma väga kriitiliselt, sest soovitused tulevad sageli ebareaalsed.
Tõsiteaduslikult tegeldakse praktiliselt paljude neurokirurgia alade täiendamisega (aju funktsioonide taaskaardistamine, robootika selgroo instrumenteerimisel seda nii diagnostika kui ravi tarvis). Eesmärk on operatsioonitraumat minimeerida.
Mis Eestis on tänavu teie erialal uut juhtunud või juhtumas – mida on oodata?
Eestis on aktuaalsed teaduslikus mõttes Parkinsoni tõve probleemid, funktsionaalne neurokirurgia ja selgroo degeneratiivsed haigused. Eelmise küsimuse jätkuks jätkame kõrgtehnoloogia (spetsiifilise tarkvaraga ja riistvaraga aparatuur) juurutamisega – navigeeritud kirurgia ajuhaiguste osas on igapäeva praktikas kasutusel juba üle 10 aasta. Spinaalse kirurgia juures aga liigume selle aktiivse kasutamise suunas – see nõuab kallist lisavarustust.
Kas te olete rahul oma eriala staatuse ja järelkasvuga Eestis?
Mina spetsialistina arvan, et neurokirugia on prestiižikas eriala, sest väljakuulutatud residentuurikohad (üks kuni kaks kohta aasta-paari tagant) on alati täidetud konkursiga paar inimest kohale. Paraku on noorte kolleegide nägemus erialast ja reaalne igapäevane töö üsna erinevad (soovitakse tegelda funktsionaalse kirurgiaga, aga reaalselt on töö sisuks spinaalne-, trauma- ja perifeersete närvide kirurgia koos valvetööga). Tulemuseks on residentuuri katkestamine, õpitud erialal tööga mittealustamine või loobumine mõneaastase praktiseerimise järel. On kindlasti ka paremaid näiteid – lõpetatakse paralleelselt residentuuriga Euroopa neurokirurgia koolitus, mis annab sertifikaadi töötada kogu Euroopas. Paraku resulteerub see nii mõnigi kord töökohavalikuga mujal kui Eestis.
Mida muudaksite, kui saaksite võimaluse?
Meie riigi ressursikulutused neurokirurgi haridusse võiks kohustada lõpetajat töötama näiteks kolm aastat Eestis. Paraku on lõpetajal rohkem õigusi kui kohustusi.
Samal konverentsil patoloogia eriala uudiseid edastav doktor Joosep Seppet sõnas, et sarnaselt teistele valdkondadele uuritakse ka patoloogias tehisintellekti rakendamise võimalusi ja see on üheks märksõnaks ka nende eriala uudiste osas.
Seotud lood
Uued meetodid võivad lähiaastatel revolutsiooniliselt muuta Parkinsoni ja Alzheimeri tõve sümptomite ravi. Põhjamaade ülikoolihaiglate esimeste sellist ravi võimaldavate seadmetega on Soomes Turu ülikooli keskhaiglas (TYKS) juba saavutatud paljutõotavaid tulemusi essentsiaalse treemori ja treemor-dominantse Parkinsoni tõve ravis.
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate argipäeva kuuluvad keerulised inimsaatused, vastutusrikkad otsused ja olukorrad, millele pole alati lihtsaid lahendusi. Teiste muredega tegeledes võib aga tagaplaanile jääda aitaja ise. Ida-Virumaal on loodud tasuta võimalus, mis aitab spetsialistidel keerulisi tööolukordi lahti mõtestada, uusi lahendusi leida ja ennetada läbipõlemist.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele