Tee õige diagnoosini on sageli pikk ja väsitav
Tartu Ülikooli Kliinikumis on loodud harvikhaiguste kompetentsikeskus, kus keskendutakse haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimisele, jälgimisele ja ravile.
Harvikhaigusi esineb ühest küljest väga vähe – Euroopa tasandil peetakse harvikhaiguseks haigust, mis esineb kuni 5 inimesel 10 000st. Teisalt on aga erinevaid harvikhaigusi üheskoos äärmiselt palju, hinnanguliselt enam kui 7000, seega on harvikhaigusi põdejate arv väga suur. Uusi harvikhaigusi kirjeldatakse aastas u 250–300.
Seotud lood
Tartu Ülikooli Kliinikumis alustab tööd harvikhaiguste kompetentsikeskus, kus keskendutakse haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimisele, jälgimisele ja ravile.
Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloog prof Vallo Tillmanni sõnul on harvikhaiguste ravi Eestis 2001. aastaga võrreldes praeguseks märkimisväärselt edasi arenenud.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega laiendatakse senist harvikhaiguste loetelu kuue diagnoosi võrra. Nende harvikhaiguste puhul makstakse sotsiaaltoetust ka lastele, kel puude raskusaste pole veel välja kujunenud.
Patsientide jaoks algab ravi kättesaadavus Eestis sellest, kas ravim või tervishoiuteenus on kantud soodusravimite nimekirja või ei, kirjutab Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele