Doktor Mati Pulver annab ülevaate kongressil räägitust 16. septembril Tallinnas Swissôtelis ja veebis toimuval hübriidkonverentsil „Kardioloogia tulipunkt“ – kolmandat aastat toimuv konverents on alati pühendatud Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) kongressi uudistele.
Millised loengud ja teemad olid Teie jaoks tänavusel kongressil kõige huvitavamad ja miks?
Tänavusel kongressil olid kõige huvitavamad loengud südamepuudulikkuse ja preventsiooni vallast. Südamepuudulikkuse ravis lisandub järjest uusi ravimigruppe (SGLT2 inhibiitorid ja vericiguat), hakkavad ka selginema nende spetsiifilised rollid erinevates situatsioonides. Preventsiooni vallas tuuakse järjest enam välja lipiidide ainevahetushäirete juures lipiidaastate mõistet - mitu aastat on esinenud konkreetse lipiidide grupi rohkenemist veres. Samuti liigutakse järjest edasi põletiku kui ateroskleroosi ühe teguri mõjutamisega. Viimane veel lähiaastatel igapäevapraktikasse ei jõua, aga teaduskirjandust koguneb. Üks silmapaistvamaid uuringuid on soolaasendaja kasutamist ja südamehaiguste tulemusnäitajate parandamist seostav SSaSS (Salt Substitute and Stroke Study).
Millised on hetkel Euroopa kardioloogias kõige olulisemad väljakutsed?
Suured väljakutsed on nii esmases haiguste preventsioonis kui ka spetsiifilises ravis. Primaarse südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmise vallas on ilmselt kõige suurema kaaluga sekkumised - olulised ägedad ja kroonilised haigused jäävad saamata, elukvaliteet ja tervelt elatud eluaastad pikenevad. Kõige parema tulemuse annab ühiskonnas teadmiste levitamine, tervisekäitumise soodustamine, see on aga viimasel paaril aastal raskendatud. Ühe näitena algatati 2020 ägedate südamehaiguste ära tundmise osas informeeriv üle-euroopaline kampaania "Südant ei saa pausile panna". Üks suuremaid väljakutsed on ka jätkuv kardioloogia kui valdkonna muutumine teaduskirjanduse kogunemisel. Kui rõhk nihkub uutele diagnostika- ja ravivahenditele, on nende juurutamine raskendatud pandeemia foonil takistuste tõttu keskustes vaba ressursi ja personali leidmisel, aga ka näiteks üle piiri suhtluse ja väljaõppe läbi viimisel.
Kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud kardioloogiliste haigete olukorda – mis sel teemal loengutest silma jäi?
COVID pikendas nii Euroopas kui ka mujal plaanilise ravi järjekordi. Selle tulemusena suurenes ägedate haiguste esinemine, kuna nad ei jõudnud õigel ajal õigetele uuringutele ja sekkumistele. Koronaarhaigetel väljendus see rohkemate ägedate südamelihase infarktide esinemisega. Ühelt poolt on äge müokardiinfarkt erakorraline ja eluohtlik haigus, teiselt poolt viib selle viibiv ravi või hilinenud pöördumine pikas perspektiivis südamepuudulikkuseni ja suurema krooniliste haiguste koormuseni.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele