Kirurgilist ravi vajab vaid 1–2% alaseljavaludega haigetest. Seljavalust ja kirurgilisest ravist rääkis 2020. aasta Reumafoorumil neurokirurg Greete Pedai Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskusest.
Kirurgilist ravi vajab vaid paar protsenti alaseljavaludega haigetest.
Foto: Shutterstock
Kirurgilist ravi vajab vaid paar protsenti alaseljavaludega haigetest ja 99% sobib konservatiivne käsitlus. Samas tuleb välistada tõsised haigused (nn punased lipud). Patsientidele tuleb kindlustada lihtsad sümptomaatilised lahendused ja julgustada neid tagasi pöörduma igapäevasesse ellu.
Alaseljavalu on sageli esinev tervisehäire. Seljavaluga haiged on enamasti perearstide, närviarstide, ortopeedide, reumatoloogide ja taastusarstide sagedased külastajad, kirjutab TÜ Kliinikumi närvikliiniku arst Ando Vaher.
Seljavalu on elu jooksul tundnud enamik inimesi, mistõttu on sellega seotud terve rida uskumusi. 14. veebruari Äripäeva raadio tervisesaates rääkis seljavaluga seotud müütidest Lääne-Tallinna Keskhaigla närvikliiniku juhataja ja Astra Kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.