Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hambaarstide liit soovitab plaanipärase hambaravi katkestada
Eesti hambaarstide liidu president Piret Väli ütles, et kõige suurem probleem on praegu isikukaitsevahenditega. Hambaarstide standartvarustuses on lihtsad meditsiinilised maskid, kuid need viirust kinni ei püüa. Pealegi hakkavad ka need maskid otsa lõppema.
“Nakatumise ohu korral peaks olema ju veekindel kostüüm ja peaks olema respiraatoriga mask ja kaitseprillid. Meil neid kahjuks ei ole,” tõdes Väli. Piret Väli sõnul on nad murega ka terviseameti poole pöördunud.
“Tuli välja, et kuna me oleme erasektor, siis riiklikud hanked ei laiene hambaarstidele. Nii et sealtpoolt meil enam abi loota ei ole,” tunnistas Väli. “Me teame seda, et praegusel hetkel on ka kõigi nende maskide hind tohutult tõusnud. Aga suurem probleem on veel see, et hetkel on neid veel ainult piiratud koguses võimalik saada.”
Isikukaitsevahendeid vajavad hambaarstid esmajoones selleks, et lahti hoida hädapärased hambaravikabinetid, kust inimesed valu ja vaevuse korral kiiret abi saaks.
Plaanilise ravi plaanivad mitmed hambaarstikabinetid esmaspäevast lõpetada. Seda soovitab ka hambaarstide liit.
Piret Väli sõnul pole praegu ka täpselt teada, kuidas korraldatakse edaspidi hambaravi esmaabi. “Me praegu peame otsustama igaüks ise, kas me jätkame või ei jätka. Meie soovitus on, et kui teil puuduvad kaitsevahendid, siis plaanilise ravi võiks edasi lükata,” sõnas Väli.
Just esmaabiga jätkamiseks vaatavad hambaarstid riigi suunas, sest tarvis oleks koordineeritud lähenemist. Ehk ükski piirkond ei tohiks esmaabita jääda.
Kui patsient soovib teada, kas hambaravikabinet on avatud, tuleks tal jälgida vastavat kodulehte või hambaravikliinikusse helistada.
Üks palve on hambaarstidel veel: kõigil, kes on koroonaviiruse tõttu haigestunud ja kes enne seda käisid hambaarsti juures, tasub hambaarstile oma nakatumisest teada anda. Niimoodi saavad arstid ennast ja teisi patsiente kaitsta.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele