Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geenivaramu töö vilju saab noppida pikka aega
Meditsiinimõjutaja III kohale valitud Eesti Geenivaramu juht, professor Andres Metspalu tõdeb, et tänavune aasta on geenivaramu jaoks olnud läbi aastate kõige pingelisem. Eesmärk koguda aastaga 100 000 inimese geeniproovid tuli tegelikult täita üheksa kuuga ning Metspalu usub, et sellega tehti küll maailmarekord.
Seotud lood
Meditsiiniuudiste lugejad valisid meditsiinimõjutajaks perearst Karmen Jolleri. Kivimäe perearstikeskuses töötav Joller pälvis ka mullu samal konkursil kõrge koha, jäädes kolmandaks.
Personaalmeditsiini kliinilises juhtprojektis uuritakse, kuidas tagada patsientidele tagasiside usaldusväärsus ja hea nõustamine siis, kui muudele terviseandmetele lisatakse geeniandmed.
Äsja ilmunud mahukasse maailma enim viidatud teadlaste ülevaatesse on tänavu jõudnud 17 Eesti teadlast, neist neli on Tartu Ülikooli geeniteadlased
Riik panustab järgneval neljal aastal täiendavalt 20 miljonit eurot personaalmeditsiini arendamisse.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele