Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veebirakendus lihtsustab geeniteadlaste tööd
Seotud lood
Personaalmeditsiini kliinilises juhtprojektis uuritakse, kuidas tagada patsientidele tagasiside usaldusväärsus ja hea nõustamine siis, kui muudele terviseandmetele lisatakse geeniandmed.
Tartu Ülikooli teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8% Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.
Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvisid sel aastal Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash and Michael W. Young ööpäevarütme kontrollivate molekulaarsete mehhanismide ja nn kellageeni avastamise eest.
Haruldaste pärilike haiguste diagnostika ja ravi keskne paradigma on täpse molekulaarse haiguspõhjuse (mutatsiooni) tuvastamine igal patsiendil. See on aluseks nii patsiendi ravile, perekonna nõustamisele kui ka sünnieelsele diagnostikale.
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate argipäeva kuuluvad keerulised inimsaatused, vastutusrikkad otsused ja olukorrad, millele pole alati lihtsaid lahendusi. Teiste muredega tegeledes võib aga tagaplaanile jääda aitaja ise. Ida-Virumaal on loodud tasuta võimalus, mis aitab spetsialistidel keerulisi tööolukordi lahti mõtestada, uusi lahendusi leida ja ennetada läbipõlemist.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele