Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geeniproove on kogunenud juba peaaegu 70 000
Vaatamata suvisele madalseisule on Geenivaramu geeniproovide kogumise projekt nüüdseks hoo taas üles saanud ja rohkem kui 80 000 inimest oma nõusoleku andnud ning vereproove laekunud ligi 70 000.
Riigikogus oli täna esimesel lugemisel 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt on haigekassa eelarves järgmisel aastal ette nähtud lisaraha 180 miljonit eurot.
Vereproovide kogumise tempo projekti raames, millega soovitakse Eesti geenivaramusse koguda 2018. aastal kuni 100 000 inimese andmed, järjest tõuseb, kinnitas geeniteadlane Lili Milani.
Eesti Geenivaramu ja TÜ genoomika instituudi direktor Andres Metspalu rääkis Eesti kardioloogide seltsi konverentsil “Ateroskleroos ja selle tagajärjed” geenivaramust ja selle kasutamise võimalustest tervishoius.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.