Kava: haigekassale suurem vastutus omastehoolduses

Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.

Tallinna Diakooniahaigla on muutunud dementsusega patsientide hospiitsiks. Vaatamata arvamusele, et nendega pole midagi ette võtta, on neilgi vaja tegevusi.

Tartu ülikooli meditsiiniteadlaste juhitud projektist „Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine“ selgus, et kõige parem oli objektiivselt hinnatud seisund perearsti teenuse kasutajatel ning hooldekodudes elavatel isikutel. Kõige halvem hooldajatoetusega isikutel ning statsionaarse ja koduse õendusabi patsientidel.

60-80%-l dementsusega isikutest esineb ka käitumuslikke ja psüühikaprobleeme, mistõttu võivad nad vajada psühhofarmakoloogilist ravi, rääkis Põhja-eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria osakonna juhataja, psühhiaater Mari-Liis Laanetu konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.