Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogus läbis eile teise lugemise valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega loodetakse tervisekontrolli vajadus siduda senisest selgemalt töökeskkonnast tulenevate riskidega.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) ei toeta kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kehtestamist, kuna see ei aita kuidagi õnnetusi ennetada ning sisuliselt on tegemist tööandjate varjatud maksustamisega, kirjutab EVEA volikogu liige Ille Nakurt-Murumaa.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset.
Sotsiaalministeerium tahaks rakendada kohustusliku tööõnnetuskindlustuse makse, mis suurendaks mõnede ettevõtete aastast kulu pea saja tuhande euro võrra.
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate argipäeva kuuluvad keerulised inimsaatused, vastutusrikkad otsused ja olukorrad, millele pole alati lihtsaid lahendusi. Teiste muredega tegeledes võib aga tagaplaanile jääda aitaja ise. Ida-Virumaal on loodud tasuta võimalus, mis aitab spetsialistidel keerulisi tööolukordi lahti mõtestada, uusi lahendusi leida ja ennetada läbipõlemist.