Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harvikhaigus – varblane peos või tuvi katusel?
Argimõtlemine peab miskit, mis on haruldane, ühtlasi ka väärtuslikuks. Haruldase vääriskivi puhul see nii ongi - kivi on väärtuseks nii leidjale, omajale kui kandjale. Alati ei tähenda aga tunnus haruldane ihaldusväärset - näiteks harvikhaigus on midagi, millest selle omajad ja kandjad parema meelega loobuks. Küll saavad aga otsustajad väärtustada harvikhaigusega patsienti võrdsena teiste hulgas.
Seotud lood
Tallinna lastehaigla neuroloog Valentin Sander tõi harvikhaiguste teabepäeval esinedes välja, et teadaolevaid harvikhaigusi on umbes 9000, kuid neid avastatakse igal nädalal juurde.
Eesti Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rõhutas tänasel harvikhaiguste infopäeval kõneledes, et haigekassa ülesandeks on lähtuda kindlustatute võrdse kohtlemise põhimõttest ning harvikhaiguste ravikulude katmisel peab maksimaalselt arvesse võtma ravi tõenduspõhisust.
Täna tähistatakse ülemaailmset haruldaste haiguste päeva. Ravimitootjate liidu sõnul tekib üha enam olukordi, kus ravikindlustusvahendite abil ei ole võimalik katta kõiki tervisekulutusi, mistõttu tuleb otsida ravi ja ravimite hüvitamiseks juurde alternatiivseid allikaid. Riik peab tagama ka harvikhaiguse diagnoosi saanule, et ravi hüvitamise otsus oleks kiire – harvikhaiguste ravimite rahastamist tuleb käsitleda teistmoodi kui tavaravimeid.
Tsöliaakia korral võib patsientidel olla nii perearstide kui ka kümnete erinevate erialade arstide poole pöördumisel esitada vägagi erinevaid terviseprobleeme, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ja Tartu Ülikooli lastekliinik arst Oivi Uibo.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele