Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ott Laius: vaktsiinide kõrvatoimed saavad haigustega võrreldes liigselt tähelepanu
Täna tervishoiumuuseumis Ravimitootjate Liidu korraldatud immuniseerimise nädala raames vaktsineerimisteemalise avalikul ümarlaual „Miks me peame vaktsineerima?“ ütles ravimiameti ravimiohutusosakonna juhataja Ott Laius, et kõige suur intriigi vaktsiinide puhul on nende kõrvaltoimed.
“Intriig minu igapäeva töös on vaktsiinide kõrvaltoimed, mis saavad avalikkuses ebaproportsionaalset tähelepanu,” märkis Laius.
“Vaktsiinid on profülaktilised ravimid – kuna enamik inimesi ei ole neid haigusi kogenud, siis kõrvalmõjud saavad haigustega kaasnevate probleemidega liiga palju tähelepanu.”
“Iirimaal on 80% inimestest gripi vastu vaktsineeritud, Põhjamaades 50% ja Eestis üllatus-üllatus – 1-2%,” rääkis riigikogu liige Liina Kersna.
”See vähemus, kes on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida, on väga häälekas ning nende hääl on jäänud kõlama – võrreldes nende 96%, kes vaktsineerivad ja on vastutustundlikud. Ma ise põdesin mõni aasta tagasi läkaköha, kuigi olin vaktsineeritud, kuid ei olnud teinud kordusvaktsiini. Lõpuks olin 1,5 kuud tööst eemal. Lapsevanemad, kes ei vaktsineeri, peavad sellest teada andma igale sünnipäevale minnes, et nende laps on vaktsineerimata. See on väga suur vastutus.”
“Mina keskenduks positiivsele, Eestis on vaktsineerimise tulemused väga head,” ütles terviseameti nakkushaiguste seire epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova. “Eestis vaktsineeritakse 11 raske haiguse vastu. Difteeria viimane haigusjuht oli Eestis viimati 2001. aastal. Loomulikult on probleeme: keeldumine vaktsineerimisest või tähtaegadest mitte kinnipidamine.”
Seotud lood
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab poliomüeliidiviiruste leviku vältimiseks riigis vaktsineerida vähemalt 95% lastest. Eestis oli 2015. aastal ühe aasta vanustest lastest vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu 93,2 %.
Ravimitootjate Liidu korraldatud vaktsineerimisteemalisel ümarlaual ütles lastearst Eda Tamm, et Eesti vaktsineeritusega hõlmatus on suhteliselt hea, kuid vaktsineerimisest keeldujad on väga häälekad.
Ravimitootjate Liidu tegevdirektor Riho Tapfer ütles 25. aprillil toimunud vaktsineerimisteemalisel ümarlaual, et kuna vaktsiinid on väga kallid, võiks need olla vabastatud erisoodustusmaksust.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles 25. aprillil toimunud vaktsineerimisteemalisel ümarlaual, et Eestis vaktsineerib end gripi vastu vaid 1% ning veel kümme aastat tagasi ei teinud inimesed vahet nohul ja gripil.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele