Pille Letjuka avalik kiri Jevgeni Ossinovskile

Teisalt andsid Teie kõnepuldist öeldud sõnad, et lõplikke otsuseid ei ole veel langetatud, et arutelud suures osas seisavad ees, lootust.

Juba koduteel lugesin arvutis uuesti läbi 3. novembril üldhaiglaid üllatanud Eesti Haigekassa teavituskirja. No ikka ei leidnud neid momente, mida väitsite seal peidus olevat.

Tulles nüüd Teie 18. detsembri intervjuu juurde Raadio 4s, siis kuulates seda, sain tõelise üllatuse osaliseks. Tuleb välja, et georaafiline kättesaadavus ei olegi ... geograafiline kättesaadavus. Kui haigekassa on III taseme erialasid oma kodulehel, geograafilise kättesaadavuse põhimõtetes deklareerinud kui erialasid, mis peavad patsientidele olema kättesaadavad neljas kohas Eestis, siis Teie selgitustest ilmneb, et tegemist on erialadega, millede osutamist haigekassa üldhaiglatelt ei nõua (lepingus ei ole neid eraldi toodud), kuid haiglad võivad neid osutada...kogu lepingu raames. Toote näiteks ambulatoorse pulmonoloogia. Et kui haigekassa seda järgmisel aastal Narva haiglalt ei osta, siis see ei tähenda, et pulmonoloog tööta jääb, ta võib edasi töötada üldlepingu raames. Kui see ei  ole demagoogia, siis ma tõesti ei tea, mis see on. Sest kui haigekassa vähendab sisehaiguste lepingut pulmonoloogia eriala võrra, saab pulmonoloog edasi töötada vaid mingi muu eriala vähendamise arvelt. Teie sõnadest lähtudes ei ole tegemist geograafilise kättesaadavuse, vaid üldhaiglatele osutatavate nõuete uuendatud versiooniga.

Konkreetselt Narva haigla kohta ütlete, et haigekassa esialgne ettepanek (nn geograafilise kättesaadavuse rakendamiseks) vähendaks järgmise aasta haigla lepingut ligi 1% ning seega on väited rahaliste vahendite nappusest ebaõiged, nagu ka teised haiglajuhi poolt välja öeldud seisukohad. Miks Te ei täpsustanud, et oma esimeses kirjas Eesti Haigekassale ja Teie nimele (millele me ei ole, vaatamata selles esitatud konkreetsetele küsimustele, vastust saanud) rõhutasime, et ei saa hinnata mõju järgmise aasta eelarvele, kuna ei tea kogu lepingu mahtu. Meile on korduvalt mõista antud, et näiteks statsionaarset lepingut on plaanis vähendada ligi 10% võrra.

Mõjust nii Narva haigla tegevusele kui ka linna patsientidele oleme peamiselt rääkinud geograafilise kättesaadavuse täieliku realiseerumise raames. Eriarstiabi lepingu potentsiaalne vähenemine ligi 2 miljonit eurot poolaasta kohta on haigekassa poolt välja öeldud number (kohtumisel haigla nõukoguga), mitte meie arvutuse tulemus.

Toote välja, et Narva haigla ei oska, ei suuda ja ei ole võimeline (just sellises järjekorras) täitma lepingut, mida Haigekassa pakub. Ja jälle olete jätnud rääkimata mitmed olulised momendid, ilma milleta on selle küsimuse käsitlemine poolik ja teemaga mittekursis olevaid inimesi eksitav. Esiteks, viimasel kohtumisel haigekassa esindajate ja haigla nõukoguga toodi haigekassa ettekandes välja, et lepingumahtude täitmise languse tendents on vähem või rohkem iseloomulik ka teistele üldhaiglatele. Teiseks ei maininud Te, kui palju raviarveid on Eesti Haigekassa 2014. a ja 2015. a (I poolaastal) jätnud Narva haiglale välja maksmata kui üleplaaniliselt tehtud töö. Ning kolmandaks, Te ei rääkinud haigekassa viimaste aastate strateegiast – suurendada (sageli kuntslikult) ambulatoorsete teenuste mahtusid ning vähendada statsionaarsete teenuste ostu (see on üheks põhjuseks, miks ambulatoorsed lepingumahud on kohati liiga suured, aga statsionaarseid tehakse teenuse osutajate poolt „üle“). Teemast, millest on räägitud erinevatel tasanditel, kuid mitte Teie poolt ja mitte Narva haigla tegevust kommenteerides.

Ma tean ega eita probleeme osade erialade lepingute täitmisega, kuid väidan, et see ei ole ainult Narva haigla spetsiifiline probleem. Selle juured on hoopis sügavamal. Sama võib öelda ka arstide vähesuse kohta. Ütlesite, et Narva haigla juhtimine on selleks põhjuseks, miks noored arstid ei taha Narva haiglasse tööle tulla. Narva haigla üle sajast arstist on ligi 90% oma koosseisu arste. Minu andmetel on suuremal osal teistel üldhaiglatel arstide probleem veelgi teravam. Teha selle olukorra eest ainuvastutajaks Narva haigla juhtkond, ühtaegu ka teiste haiglate juhtkonnad on äärmiselt lihtsustatud ja primitiivne lähenemine.

Ma ei hakka siinkohal üles lugema kõiki neid probleeme, mida on tervishoiu teemal arutatud oluliselt kauem kui kümme viimast aastat, alustades arstiõppesse vastuvõtu vähendamisest omal ajal ning lõpetades praeguse rahastamise süsteemi jätkusuutmatusega. Kogu antud probleemide kogumik on suuremal või vähemal määral tänase olukorra põhjuseks. Ning ei ole Narva haigla mingi eraldiseisev nähtus, ta on ka osa Eesti tervishoiusüsteemist. Kuid sellest Te arusaadavatel põhjustel Raadio 4-s ei rääkinud. Minu arvates on üheks kõige tõsisemaks ja põhimõttelisemaks probleemiks meie meditsiinis üldise vastutaja puudumine, vastutaja, kes on valmis vastuvõtma strateegilisi otsuseidSotsiaalministeeriumi tasemel koos otsuste laiapõhjalise aruteluga.

„Meditsiiniuudiste“ viimases numbris, kirjutades Browni liikumisest Eesti tervishoius, loodab Eesti Arstide Liidu president dr Lembi Aug, et „...juba järgmine aasta toob endaga kaasa tervishoiu eesmärgi- ja mõistusepärase arengu ministeeriumi juhtimisel ja vastutusel,...“.

Ka mina loodan seda väga. Loodan dialoogi ja diskussiooni. Ma olen Narva haiglas ravitööd juhtinud üle 10 aasta ega ole nii sinisilmne et väita, et meil probleeme ei ole. Kuid loodan, et järgmisel korral Narva haiglat külastades ei hoia Te oma mõtteid endale nagu esimese visiidi ajal, vaid ütlete oma arvamuse välja meile, haigla juhtkonnale, otse, ilma raadioeetri vahenduseta.