Diakooniahaigla juht: palliatiivne ravi vajab tugevamat kandepinda

Me ei tohi sotsiaalhoolekande lahendamata probleemide asemel hakata tegelema eutanaasia lubamise või mittelubamisega, leiab IRLi aseesimees Margus Tsahkna Postimehe arvamusportaalis.

Elu pärast insulti. Märkmeid põrgu eeskojast. Mis juhtub voodihaigetega, on juba sealpoolsus, aga hooldajate elu on siin ja praegu, kirjutab Andrei Hvostov Eesti Päevalehes.

Hiljuti Pittsburghi Ülikooli Meditsiinikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring on näidanud, et rasket haigust põdevatel inimestel, kes saavad palliatiivravi, on parem elukvaliteet ja vähem sümptomeid, võrreldes nendega, kes palliatiivravi ei saa.

Kirjutades Eesti Päevalehe laupäevalehes LP viimase nelja aasta kooselust ühe voodihaigega (õigemini tema hooldajaga), taotlesin teatud eesmärki. Tahtsin saata sõnumi omaenda põlvkonnakaaslastele: hoolitseme varakult selle eest, et meie lapsed ei peaks samamoodi kannatama. Vahend on nimetatud – vanurite kommuunid, mis on võimalikult eneseküllased, ise hakkamasaavad, iseenda eest vastutavad.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.