Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunstliku viljastamise seadused riigiti erinevad
Eesti Vabariigis reguleerib kunstlikku
viljastamist ning sellega seotud protseduure kunstliku viljastamise ja
embrüokaitse seadus, mis jõustus 1997. Vastavalt nimetatud seadusele on Eestis
õigus saada kehavälist viljatusravi kunstliku viljastamise abil kuni 50.
aastastel naistel.
Seotud lood
Soomes sündis 2009. aastal kehavälise
viljastamise (IVF) abil 2548 last, mis on statistika andmetel 4,2% kõikidest
sündinud lastest sel aastal, kirjutas Mediuutiset.fi.
Juuli alguses toimus Stockholmis
järjekordne Euroopa viljatusravi konverents.
Sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu
sõnul kiideti eilsel Riigikogu rahanduskomisjoni istungil heaks otsus eraldada
järgmise aasta eelarves täiendavad vahendid viljatusraviks, mis aitab kaasa
sündide arvule ja vähendab ravi ooteaega.
Kunstliku viljastamise (IVF) protseduure
pole mõttekas lõpmatult jätkata ning sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleb
IVFi protseduuride arvu piirata, ütles ministeeriumi asekantsler Ivi Normet.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele