Kaitseväe meedikud igavuse üle ei kurda

Nii nagu on kaitseväes arsti töö erinev tavameditsiinist, nii on ka ootused inimestele erinevad, võrreldes haigla või polikliiniku arstile. Esmalt hakkab silma, et meditsiiniline personal kannab kaitseväe vormi. Kuid kolonelleitnant Mill täpsustas, et siin töötavad ka tsiviilõdesid ja arste, kellel pole sõjaaja kohustusi ja õppustel käimisi ning neile on ka vähem kaitseväest tingitud nõudeid. „Kui nüüd rääkida meditsiinipersonali vormikandjatest, siis ongi eelduseks, et tervis peab olema korras ja ei tohi olla mõnda tõsist kroonilist haigust. Kaitseväes teenimise eelduseks on võimekus teha ära kehaliste võimete kontrolltest, mida kutsutakse NATO-testiks, mis tegelikult pole midagi ületamatut,“ tõdes Mill. Test koosneb jooksmisest, käte kõverdu s te ja kõhulihaste harjutustest, mille normid on naistele ja meestele ning vanusest tingituna veidi erinevad. Edaspidise teenistuse käigus tuleb teha kord aastas lisaks ka laskeoskuste test. Kolonelleitnant Mill selgitas, et igale kaitseväelasele eraldatakse oma relv, millest tuleb osata ka lasta. Lasketiirus täpsuse harjutamist saab võtta kui sportlikku tegevust, mis aitab ennast vormis hoida.

Loomulikult on kaitseväes teenimise aluseks see, et kandideerijal on Eesti kodakondsus ja ta valdab eesti keelt, lisaks soov riiki teenida ja anda omapoolne panus riigi kaitsel, ka rasketel aegadel. Kui inimene asub kaitseväkke teenistusse, siis tehakse talle taustakontroll ja tal ei tohi olla kriminaalkaristusi. Mill sõnas, et lisaks tuleb sooritada erinevaid IT-teste, kuid neid tehakse tavapäraselt ka haiglates. Kuna enamus siin töötavatel arstidel ja osadel õdedel on ka riigisaladusele juurdepääs, siis eeldab see iga aasta ka vastavat taustakontrolli ning riigisaladuse kaitse alase kontrolltesti läbimist. „Kui nüüd vaadata seda, kui palju me teeme koostööd NATO´ga, siis on arst-ohvitseril inglise keele oskus ka väga vajalik,“ kinnitas ta.

Ohvitseri auastme saavad praegused noored arstiüliõpilased juba ülikoolis õppides, kui läbivad vastavad suvised kursused ja täiendavad ennast katastroofimeditsiini alases väljaõppes. Neil arstidel ja õdedel, kellel kaitseväkke tulles pole vastavat auastet, alustavad reamehena ja saavad ohvitseri auastme vastavate kursuste läbides. Anu Milli kolonelleitnandi auaste on paljude väljaõpete ja väli operatsioonidel osalemise tulemus ning Milli sõnul kaitseväes arstina töötamise tipp.

Teenistus kaitseväes on paljuski hooajaline, kohati on suur pinge, toimuvad õppused ja on palju tööd. Kui vahepeal on vähem ajateenijaid kaitseväes, on ka rahulikum aeg. Nii näiteks on „Kevadtormi“ ajal kõik rakkes ja ka meditsiinilisel personalil on suur koormus, kuid pärast seda läheb suur hulk ajateenijaid reservi ning tempo läheb vaiksemaks. „Kui ajateenijad tulevad meditsiinikeskusesse arsti juurde, siis õde teeb esmalt triaaži ehk haigete jaotuse haigusnähtude raskusastme järgi. Näiteks, kui on kerged külmetusnähud, lihasvalud, villid või nahaprobleemid, sellega tegeleb õde ja kui on keerulisem juhtum ning kaebused püsivad, siis suunatakse see edasi arstile,“ selgitas Mill.

Kohanemine teenistusega kaitseväes on kergem neile, kes tulevad suuremast haiglast ja kus hierarhia on välja kujunenud. Kaitseväes on tööks oluline käsuliini järgimine ja sellega tuleb lihtsalt harjuda. „Püüame olla noorte kolleegidega kollegiaalsed ja oleme muutnud ka meditsiinilise personali alluvust, ikka eesmärgiga, et noored arstid alluksid meditsiinilisele keskusele, mitte riviohvitserile,“ täpsustas ta.

Kaitseväes meditsiinilise personali tööst rääkides võib esmalt arvata, et kuna kõik kutsealused on noored ja terved, siis terviseprobleeme siin eriti ei esine. „Nii roosiline olukord ei ole,“ muigas kolonelleitnant Mill. „Meil on osad noorsõdurid, kes pole nii motiveeritud ja soovivad ennast näidata haigemana, kui nad tegelikult on, siis peab arst arvestama nende asjaoludega. Samas on meil vastukaaluks tegevväelased, kes peavad iga kolme aasta tagant oma tervise seisundi hindamistes käima ja nemad kipuvad jälle ennast tervemana näitama, kui tegelikult on, ka sellega tuleb arvestada,“ tõdes Mill. Lisades, et kuigi ajateenijate vanus jääb kahekümnendate aastate algusesse, võivad mõned tõsised haigused just selles vanusegrupis alata ja seda tuleb meeles pidada. Muidugi esineb ka vaimse tervise probleeme, kuid sellega osatakse kaitseväes palju paremini toime tulla, võrreldes kaitseväe algusaastatega. „Eraldi teema on tegevväelaste läbipõlemine ja posttraumaatiline stress neil, kes on sõjalisel välisoperatsioonil käinud ja seal haavata saanud,“ rääkis Mill.

Kui küsida Anu Millilt, mis ajendas teda 90-ndate lõpus kaitseväega liituma, siis tõdes meditsiinikeskuse juht, et toona oli aeg huvitav ja töö oli väga vaheldusrikas. Vaid aasta sai ta noore arstina tööd teha, kui juba siirdus pooleks aastaks Bosniasse rahuvalveoperatsioonile, seejärel tulid erinevad väljaõpped mujal maailmas. „Mulle sobis, et töö oli vaheldusrikas ja väeosas oli tore kollektiiv,“ meenutas Mill toonaseid aegu. „Arsti töös oli mul põnev aeg õhuväes, kui töötasin viis aastat Ämari lennubaasis. Sellesse aega jäävad erinevad lennundusmeditsiini koolitused USA´s ja Saksamaal. Aga kui rääkida põnevatest koolitustest, mida ma ise küll pole läbinud, siis on selleks allveemeditsiin,“ osutas ta. „Need, kes soovivad ennast kaitseväes arendada ja spetsialiseeruda, neile valdkondi leidub. Sõltub suuresti ikka inimesest endast, kui kiiresti ta kaasa läheb ja loomulikult on vajalik inglise keele oskus, mis on ka NATO tasandil suhtlemise keel. Ka kõik uuem meditsiin ja teadusuuringud on ingliskeelses inforuumis,“ lisas ta.

Milli sõnul tuleb kaitseväe teenistuses arvestada välislähetustega, eriti neil, kes teevad ametialast karjääri, kuna kursused ja õppused toimuvad tihti välismaal. Samas, et olla kursis tavameditsiiniga on kaitseväe arstidel ja õdedel luba töötada üks päev nädalas tsiviilis, et hoida oma erialaseid teadmisi, kuna nende igapäevane teenistus militaarstruktuuris eeldab tööd pigem noorte ja tervetega.

„Kui peaksin tooma välja põhjuseid, miks teenida meedikuna kaitseväes, paneksin esikohale, et see töö pakub väljakutseid, on vaheldusrikas ja põnev. Võimalus on käia välisoperatsioonidel ja täiendada oma teadmisi kursustel, ka välismaal. Lisaks on kaitseväelastele meditsiiniteenused ja ka hambaravi tasuta. Kuna meil endal on eriarstid olemas, siis ei pea näiteks ortopeedi ravi järjekorras ootama, vaid saab kohe suunata eriarsti juurde,“ rääkis Mill. „Kokkuvõttes ütlen, et see inimene, kes tahab teenida kaitseväes peab olema aktiivne, sportlik, valmis väljakutseteks ja omalt poolt valmis muutma seda keskkonda. Valmis tegutsema pingeolukordades ja otsima kiireid lahendusi, võib olla oleks siin märksõnaks just paindlikkus. Tal võiks olla ka juhi omadused, sest arst-ohvitserina on ta tegevväelane, kelle otsustest võib sõltuda paljude elu,“ lisas ta.