Südamehaigused Eestis - sarimõrvar, millele on aeg vastu astuda

• Riina Sikkut, Eesti Vabariigi terviseminister,

• prof Andero Uusberg, käitumisteadlane,

• Toomas Luhats, patsient ning arutelu juht.

Südame-veresoonkonna haigused on Eestis peamine surmapõhjus, mille tagajärjel sureb igal aastal ligikaudu 8000 inimest (1). Viimaste andmete kohaselt on südame-veresoonkonna haigustesse (SVH) suremus Eestis 50,4%, mis on Euroopa Liidu keskmisest – 36,7%st oluliselt kõrgem (2).

Arutelu juhtinud Toomas Luhats, kes esindas ka kroonilise südame-veresoonkonna haigusega patsiendi seisukohti, tõstatas olulise teema - enamik varajastest SVH surmadest on ennetatavad. Kuidas ja milliseid lahendusi tuleks leida, et olukorda parandada?

Kõik osalejad kinnitasid, et ennetuse võtmekomponentideks on riskitegurite mõjutamine: füüsilise aktiivsuse suurendamine, tervislik toitumine, alkoholi tarbimise vähendamine ja tubakatoodete vältimine ning normaalse vererõhu ja kolesteroolitaseme saavutamine ja säilitamine. Arutelul osalenud tõdesid, et Eestis on ennetusse tublisti panustatud, mainides muuhulgas tasuta täisväärtuslikku koolitoitu, tubaka- ja alkoholitoodete reklaami piiramist ning poes nähtavast kohast eemaldamist, tervisliku eluviisi kampaaniad ja krooniliste haigete jälgimise süsteemi.

Toomas Luhats tõi välja, et see pole siiski piisav, toetudes karmile faktile - Rootsi mehed elavad tervena peaaegu 20 aastat kauem kui Eesti mehed (3). Ta rõhutas ka oma isiklikku kogemust ülekaalulise SVH patsiendina. Ta tõi välja kui keeruline on sellise diagnoosi vastuvõtmine, elustiilimuutuste tegemine ja elukestva raviga kohanemine. Toomas Luhats ütles, et kroonilise SVH patsiendina vajaks ta struktureeritumat tuge, et kohandada oma elu vastavalt diagnoosile.

Käitusmisteadlane prof Andero Uusberg nägi ühe võimaliku ennetuse lahendusena inimest motiveeriva intervjueerimise kasutusele võttu, mis keskendub inimese sisemise motivatsiooni suurendamisele ja vastupanu vähendamisele muutuste suhtes. Enamasti on inimesed muutuste suhtes ettevaatlikud, sest neil on kartus, et nad ei suuda elustiili muutust saavutada. Meetod parandab arsti soovituste järgimist. Tervislikumate valikute tegemist toetab ka vastava elukeskkonna loomine. „Inimestel on kombeks valida kõige lihtsam ja kiirem variant. Kui autoga poodi minek võtab rohkem aega ning on tüütum kui jalgsi, siis jalgsi minemise varianti eelistatakse,“ rõhutas Andero. Tervishoiuvaldkonna spetsialistide ja käitumisteadlaste koostöö on siin võtmetähtsusega, et luua elukeskkond mis toetab tervislikke valikuid.