- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aktiinilise keratoosi ja mittemelanoomse nahavähi ennetus
Päikese kõige suurem eelis on D-vitamiini loomulik tootmine. Nahka puudutavate päikesekiirte mõjul hakkab keha seda hädavajalikku vitamiini tootma. Vitamiin D tugevdab hambaid ja luid, alandab kõrget vererõhku, parandab ajutööd, soodustab kaalulangetamist ning parandab unekvaliteeti. Päikesekiirgus võib aga nahale halvasti mõjuda järgmistel viisidel: päikesepõletus, pigmentatsiooni ja nahatooni muutused; fotovananemine; peenikeste joonte ja kortsude ilmnemine; kaame nahatooni teke (kollane nahatoon), väikeste veenide ja kapillaaride esiletoomine, elastsuse kao kiirenemine ning aktiiniline keratoos ja nahavähk.
Aktiiniline ehk solaar keratoos (AK)
Dr. Maigi Eisen, dermatoveneroloog, Põhja Eesti Regionaalhaigla, naha-ja suguhaiguste keskus
AK tekib muutunud naha sarvkihi rakkude paljunemisest sagedase eksponeerimise tulemusena päikesele. Tänapäeval peetakse AK vähieelseks seisundiks, millest võib areneda nahale lamerakkvähk.
AK esineb eelkõige heleda nahaga isikutel. Tedretähnid, heledad juuksed, kalduvus päikesepõletustele ja naha võimetus moodustada pigmenti päevitamisel ehk muutuda pruuniks tõstavad aktiiniliste keratooside moodustamise riski. Sage päikese käes viibimine on peamine põhjus naha päikesekahjustuste tekkimisele. AK kolded tekivad päikesele avatud kehaosades nagu nägu, kaela, kõrvad. Meestel sageli juusteta pealael ning eriti õues tegutsejatel labakätel. Naistel on täheldatud AK esinemist enam säärtel ja labajalgadel.
AK on üks sagedasem dermatoloogi külastamise põhjus. Sage intensiivne päevitamine ja hele nahk on peamised päikesekahjustuste tekkimise põhjused. Eriti tõstavad AK kujunemise riski päikesepõletused. Meestel vanuse kasvades esineb enam AK kui naistel. Austraalias esineb elanikkonnal rohkem AK kui Põhja-Euroopas.
Kehaosadel kus AK paiknevad on päikesekahjustuse tunnused nagu kollakas kahvatu jume, ebaühtlane hüperpigmentatsioon ehk pigmendilaigud, pindmises veresoontelaiendid ehk teleangiektaasiad ja kseroos ehk naha kuivus. Tavapäraselt ei põhjusta aktiinilised keratoosid mingeid subjektiivseid kaebusi, kuigi mõnel inimesel esineb selles kohas kipitus või torkimise tunne.
Kõige sagedamini näevad AK välja punetavad ketendavad laigud, sõlmekesed või naastud. Katsudes meenutavad liivapaberit. Kolded on mõnest millimeetrist kuni kahe sentimeetrini. Harvem võib moodustuda naha sarv kergelt punetaval foonil.
Tõestatud on, et keha kaitsev riietus ning peakatted aga ka päikesekaitsekreemid aitavad tõhusalt hoiduda aktiiliste keratooside tekkimise eest.
Eucerin on välja töötanud meditsiinitoote Actinic Control MD SPF 100, mis on mõeldud spetsiifiliselt aktiinilise keratoosi ja mittemelanoomse nahavähi ennetamiseks. SPF 100 tagab väga tõhusa kaitse UVA/UVB-kiirguse eest. Toode on kerge tekstuuriga, higi- ja veekindel ning lõhnavaba. See sobib tundlikule nahale, nahataluvus on dermatoloogiliselt heaks kiidetud. Actinic Control MD kõrge efektiivsus tuleneb selle SPF 100 kaitsest. Mida kõrgem on SPF, seda rohkem UVB-kiiri blokeeritakse – UVB-kiired on peamine päikese tekitatud rakukahjustuste põhjus. SPF 100 blokeerib umbes 99% UVB-kiirtest ning lisaks võib nii kõrge faktoriga päikesekaitse kompenseerida päikesekreemi alakasutust.
Toode on saadaval kõikides apteekides ja e-apteekides
Seotud lood
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele