Delfi: Kiirabireformi lükkab edasi viimasel hetkel avastatud juriidiline komistuskoht
Teisipäeva pärastlõunal pidi ühisministeeriumis toimumakiirabivõrguuuendamist tutvustav pressikonverents, kuid mõni tundi enne selle algust andissotsiaalministeeriumteada, et pressikonverents jääb ära.
Eesti erakorralise meditsiini töötajate ametiühing kutsub riigipoolseid kiirabireformi kavandajaid kaasama töötajate esindajaid ning leppima enne muudatuste rakendamist kokku brigaadide ohutusnõuetes, piirkondlikult piisavas kiirabiressursis, ühtses väljaõppes, EMTde ametialases staatuses, brigaadijuhtide eriõe staatuses ja vastutusele vastavas töötasus.
Eesti patsientide liit kutsub sotsiaalministeeriumi, terviseametit ja tervisekassat enne kavandatava kiirabireformi elluviimist avalikustama mõjuanalüüsid ning tõendama, et muudatused ei halvenda patsiendi võimalust saada õigel ajal abi.
Meditsiiniuudised esitas kiirabireformi kavandajatele kolm lihtsat küsimust, mis segadust eemalt vaadates on tekkinud: kas reformi eesmärk on raha kokku hoida või mitte, kust tulevad autod ja inimesed lisabrigaadideks, ja kes aitab edaspidi rasket patsienti kanderaamile upitada.
Kiirabi liit pöördus neljapäeval seoses 2028. aastaks kavandatavate muudatustega Eesti kiirabisüsteemis avalikkuse, otsustajate, tervishoiuvaldkonna partnerite ja valitsuse poole ja esitas kuus punkti, mida tuleks enne reformi elluviimist teha.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.