Eriõde: lamatiste ennetamisel loeb iga liigutus

Lamatiste ennetamine on tervishoiuasutustes üks olulisemaid hoolduskvaliteedi näitajaid. Irina Jelagina sõnul ulatub nende mõju palju kaugemale kui üksnes nahakahjustus.

„Haiglates ja hooldeasutustes on lamatiste esinemine üks hoolduskvaliteedi näitajaid. Lamatiste ennetamine on tervishoius väga oluline teema, sest lamatised mõjutavad patsiendi elukvaliteeti, suurendavad ravimeeskonna töökoormust, pikendavad ravi- ja hooldusaega ning tõstavad tervishoiukulusid,“ ütleb Jelagina.

Praktikas on Jelagina sõnul kõige tõhusamaks osutunud lihtsad, kuid järjekindlad töövõtted.

„Kõige tõhusam töövõte on regulaarne asendravi koos süsteemse nahaseisundi jälgimise ja nahahooldusega. Praktika näitab, et just järjepidev ennetustöö aitab enamikku lamatisi vältida,“ ütleb ta.

Lisaks õendusvõtetele mängib olulist rolli patsiendi üldtervis ja toitumuslik seisund.

„Lamatiste suure tekkeriskiga patsientide puhul tuleb toitumisele pöörata erilist tähelepanu. Alatoitumus, valgupuudus, vedelikupuudus ja sarkopeenia suurendavad oluliselt lamatiste tekkeriski ning aeglustavad haavade paranemist,“ räägib Jelagina.

Jelagina sõnul peaksid tervishoiutöötajad arvestama mitme olulise suundumusega. Digitaalne ennetus ehk surve- ja liikumisandurite kasutamine võib ennetustööd toetada, kuid need ei ole tema sõnul võluvits. Tähelepanu tuleb pöörata ka meditsiiniseadmetest ja abivahenditest põhjustatud survekahjustustele, sest hapnikukanüülid, maskid, lahased ja kateetrid võivad soodustada lamatiste teket.

Samuti rõhutab ta, et kõrgtehnoloogilised abivahendid on olulised toetavad vahendid, kuid mitte imevahendid. „Riskipiirkondi ei tohi masseerida, sest see võib kahjustada kudesid,“ märgib Jelagina. Oluline on säilitada naha mikrokliima ning kasutada profülaktilisi nahakaitse- ja hooldusvahendeid ning kaitseplaastreid. Samad ennetuspõhimõtted kehtivad nii ratastoolis olevatele kui ka voodihaigetele patsientidele ning olulist rolli mängib ka toitumine nii lamatiste ennetamisel kui ravis.

Kui anda kolleegidele vaid üks soovitus, siis on see seotud asendraviga.

„Üks kõige olulisem soovitus on regulaarne ja patsiendi vajadustest lähtuv asendravi. Liikumine on elu – ning liikumisvõimetu patsiendi puhul on asendi muutmine üks tõhusamaid lamatiste ennetamise meetmeid ning oluline ka teiste tüsistuste, näiteks kopsupõletiku ennetamisel,“ ütleb ta.

Jelagina sõnul ei ole lamatiste ennetamine keeruline meditsiiniline kunst, õiged töövõtted ja õigeaegne reageerimine aitavad lamatisi ära hoida. Ta rõhutab, et ennetamine on odavam, tõhusam ja patsiendile vähem koormav kui ravi. „Iga liigutus loeb – regulaarne asendravi on ennetuse alus,“ rõhutab Jelagina. Veebinaril tuleb juttu ka varjatud ohtudest, nagu meditsiiniseadmete põhjustatud survekahjustused, ning sellest, miks ei asenda ka kõrgtehnoloogilised abivahendid regulaarset asendravi ja naha seisundi jälgimist.