Uuring hakkab kaardistama ja tõstma elulõpu ja surmaga seotud teadmisi
Tartu ülikoolis algab meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring “Ars moriendi Estonia 2030”, mille eesmärk on kaardistada ja tõsta elulõpu ja surmaga seotud teadmisi.
Saja-aastases hoones asuv Tartu ülikooli kliinikumi palliatiivraviosakond sai äsja kolmeaastaseks. Selle juhi kinnitusel on osakonnas aastate jooksul nähtud mitmesuguseid emotsioone ja täidetud eri ülesandeid, millest olulisim on õigete töötajate leidmine.
Pärast seda, kui riigikohus mõistis abistatud enesetapu teenust pakkunud Paul Tammerti õigeks, on Eestis olukord, kus igaüks võib väljaspool haiglaseinu pakkuda inimestele surmaabi, aga mitte arstid.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.