Vereloomehaigused kõlavad hirmutavalt, kuid iga diagnoos ei tähenda kiiret ravi ega rasket kulgu. Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa rõhutas “Tervisetarga” saates, et veri ise ei „jää haigeks“ – haigus tekib vereloomes ehk luuüdis, kus toodetakse kõik vererakud.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • milliste mehhanismide kaudu reguleeritakse vereloomet organismis;
  • miks ei tähenda vereloomehaiguse diagnoos automaatselt ravi alustamist;
  • kuidas erinevad ravivõimalused mõjutavad kroonilist lümfotsüütleukeemiat.
Doktor Iige Viigimaa.
  • Doktor Iige Viigimaa.
  • Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Veri ei ole pelgalt punane vedelik, vaid koos vereloomega funktsionaalne elund – organismi üks suuremaid “tehaseid“. Luuüdis paiknevad multipotentsed tüvirakud, mis suudavad nii iseennast taastoota kui ka diferentseeruda kõikideks vererakkude liinideks. Vereloome on täpselt reguleeritud protsess, mida juhivad raku- ja organitasandi mehhanismid. Kui see regulatsioon häirub, võib rakke tekkida liiga palju, liiga vähe või tekivad kvalitatiivselt defektsed rakud.

Seotud lood

Uudised
  • 20.02.26, 11:00
RAADIOS hematoloog Iige Viigimaa: kõiki vereloomehaigusi ei pea kohe ravima
Seekordses “Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, kuidas tekib veri, millised on levinumad vereloomehäired ning mida tähendab kroonilise lümfotsüütleukeemia diagnoos ja ravi tänapäeval.
  • ST
Töökuulutused
  • 06.07.26, 09:11
Vinni Tervisemaja otsib perearsti
Võimalik töötada nii täiskoormuse kui osalise tööajaga!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele