Kognitiiv-käitumisteraapia: jututeraapia, aga mitte ainult

Kognitiiv-käitumisteraapia on struktureeritud, eesmärgipärane psühhoteraapia vorm, mis keskendub mõtete, emotsioonide ja käitumise vahelistele seostele. Lähtepunkt on tees, mille kohaselt negatiivsed mõttemustrid põhjustavad mittetoimivaid käitumismustreid ja emotsionaalset distressi. Kuna sellel tuginevad aga psüühikahäirete sümptomid, siis on KKT osutunud edukaks psüühikahäirete ravis. Mujal maailmas on KKT edukas ka vaimse tervise probleemide ennetuses nt rakendatuna väljaspool tervishoiusüsteemi nii kõrge kui ka madala intensiivsusega sekkumisviisina.

Teistest psühhoteraapia vormidest erineb KKT oma struktureerituse ja eesmärgile keskendumise poolest. See muidugi ei tähenda, et teised psühhoteraapia vormid ei oleks sihipärased ja ei töötaks sätestatud eesmärgi suunas. KKT omapära seisneb selles, et ta tuvastab probleemi, määratleb selle oma alusteooria kontekstis ning rakendab sihipäraselt vajalikke tehnikaid selle probleemi lahendamiseks – see kõik on raamistatud ühelt poolt, nagu öeldud, KKT alusteooriast ning teiselt poolt psüühikahäirete ja vaimse tervise probleemide käsitlusest, mh neid probleeme määratlevatest sümptomitest. Kõik see kokku võimaldab olla KKT-l probleemi suhtes täpne (nagu laser), kiire (nagu turbo) ja kestev (nagu hea manuaal). KKT tugineb suuresti sellele, et õpetada inimene ise ennast aitama ja see on üks suur eelis ning erinevus paljude teiste psühhoteraapia vormide ees – inimene õpib psühhoterapeudi toel ennast aitama.

Kas võib välja tuua mingi mõõdiku, tõhususe protsendi võrreldes mõne teise teraapiaga?

On üsna laialt levinud teadmine tänaseks päevaks, et KKT on teadusuuringutes saadud tulemuste kohaselt kõige paremate näitajatega psühhoteraapia. See toimib tõhusalt väga paljude psüühikahäirete korral, alates depressioonist ja ärevusest, lõpetades söömishäirete, traumajärgsete häirete või aktiivsus-tähelepanuhäirega. On öeldud ka nii, et KKT on häire-spetsiifiline psühhoteraapia – see tähendab, et on välja töötatud häirete jaoks mudelid, mis sihivad just selle konkreetse häire spetsiifilisi tunnuseid kõige tõhusamalt.

Ma pean lisama siiski veel juurde, et mõnikord tõlgendatakse teadustööde tulemusi selliselt, nagu oleks KKT tõhus sekkumisviis ja teised, millega seda on võrreldud, mitte. Nii see siiski ei ole, KKT-l on võrdlustes enamasti paremad tulemused küll, aga ka teised sekkumised on tõhusad. Ehk siis nagu ma eelpool välja tõin, KKT on kiire ja tõhus konkreetsete sümptomite ravis, aga ka teised psühhoteraapia mudelid saavad nende tulemuste saavutamisega hakkama mõistliku ressursikuluga. Tähtis on siin pigem eristada teaduslikele teooriatele toetuvaid sekkumisviise nendest, millel puudub või on puudulik teoreetiline taust.

Milliste probleemide puhul on selle tõhusus parem ja milliste puhul mitte nii hea, või sõltub see ikka palju inimesest endast ja tema motivatsioonist?

Nagu eelpool sai öeldud, on KKTd rakendatud tänaseks päevaks väga paljude psüühikahäirete raviks, ja ka ennetuses mitme probleemi ja teemaga tegelemiseks. On individuaalseid sekkumisi, on grupiviisilisi sekkumisi, on harivaid (nt vanematele programme laste ärevusega toime tulemiseks) kui ka oskuste õpet (nt ATH tugigrupp, või vägivalda kogenutele tugigrupp). On aus öelda, et ükski psühhoteraapia vorm ei sobi kõigile ja kõigele. KKT puhul on n-ö miinuseks see, kui psühhoteraapiasse tulija ei ole ise motiveeritud selles osalema või kui probleem (häire) ei ole selge, millega tegu või on hoopiski tegemist mitme häire koosesinemisega.

Samuti on KKT võimalused piiratumad siis, kui tegemist on probleemidega, mille puhul n-ö juured on pärit kaugemalt minevikust. See tähendab, et probleemide mingid osad võivad olla mitte-teadvustatud ja seega vajavad teistsugust lähenemist. Minu arvates on väga oluline ka see, et psühhoteraapia sekkumine peab olema kliendile arusaadav ja vastuvõetav, talle peab see meeldima. Ehk siis subjektiivne eelistus mängib samuti olulist rolli, mistõttu ma julgustan inimesi uurima eelnevalt psühhoteraapia vormi kohta, ja endale selgeks tegema, mis ees ootab ja kas see on see, mis vastab teie ootustele. Minu meelest on tore, et meil on olemas erinevaid sekkumisviise, nii saabki igaüks omale sobivaima leida.