Üle kolme aasta toimub tänavu märtsi lõpus taas gastroenteroloogia konverents, kus ettekandeid teevad Eesti juhtivad gastroenteroloogid.

Eestis toimub gastroenteroloogia konverents, kus keskendutakse uutele ravimeetoditele ja krooniliste haiguste edenemisele. Konverentsil, mida juhib gastroenteroloogide seltsi president doktor Karin Kull, arutletakse muuhulgas reflukshaiguse ja tsöliaakia diagnostika uuenduste üle. Samuti käsitletakse põletikuliste soolehaiguste sagenemist ja maksa rasvtõve raviarenguid. Konverentsijärgsed koolituspunktid ja veebijärelvaatamine on kättesaadav kõigile huvilistele. Lisaks tutvustatakse uusi ravimilahendusi maksa rasvtõvele, mis võivad peagi Eestis kasutust leida.

Eesti gastroenteroloogide seltsi president Karin Kull
  • Eesti gastroenteroloogide seltsi president Karin Kull
  • Foto: Erakogu
Eesti gastroenteroloogide seltsi president doktor Karin Kull sõnas, et konverentsi kava kokkupanekul prooviti leida neid teemasid, mis võiksid puudutada võimalikult paljusid arste nende igapäeva töös ning samas pakuks huvi ka neile, kes päris igapäevaselt seedetrakti haigustega kokku ei puutu.
“Eelmine gastroenteroloogia konverents toimus kolm aastat tagasi ning oli väga edukas. Ka nüüd on lektoritena kohal tunnustatud Eesti arstid ning ootame aktiivset osavõttu ning diskussiooni iga teema osas mida käsitleme,” lisas ta.
Konverents toimub 27. märtsil Swissoteli konverentsikeskuses ja kantakse üle ka veebis. Eripäraks seekord on, et saali on oodatud retseptiõigusega kuulajad, veebis saavad osaleda kõik. Järelvaatamine ja täiendkoolituspunktid on kõigile.
Kui palju ja mida võiksid perearstid rohkem teada endoskoopilistest leidude kohta, millest ettekande teeb doktor Hendrik Laja?
Gastroskoopia käigus võetakse sageli proovitükke, mille vastused lähevad otse perearstile. Doktor Laja oma ettekande käigus selgitab, millistel juhtudel on vajalik patsiendi suunamine korduvale endoskoopiale ja millised on teatud leidude korral jälgimisintervallid.
Põletikulisest soolehaigusest teeb ettekande doktor Benno Margus – millised trendid selle osas Eestis on: kas esineb rohkem, vähem või samavõrra kui näiteks 10-20 aastat tagasi?
Põletikulise soolehaiguse esinemissagedus kasvab kiiresti kogu maailmas ja nii ka Eestis. Doktor Margus räägibki sellest, mida haigestumise kasv kaasa toob ja millised väljakutsed meid sellega seoses edaspidi ees ootavad.
Kas esmatasandil osatakse seda hästi avastada, eristada muust?
Põletikulise soolehaiguse kahtluse korral kasutatakse järjest rohkem kalprotektiini määramist roojas. See test on Eestis hästi kättesaadav ja perearstide poolt järjest enam ka kasutatud.
II sessioon on juhuleidudest kuvauuringutel – kõhunäärmest, maksast jt – kas siin võib oodata huvitavaid patsiendijuhtumeid, mis viitavad näiteks haruldastele haigustele, kasvajatele?
Kuna ultraheliuuring ja kompuutertomograafia on järjest enam kasutatavad patsientide uurimisel, siis leitakse järjest enam ka “ootamatuid muutuseid”. Antakse nõu, mida teha, kui selline uuringuvastus on saabunud ning kindlasti on oodata ka näiteid elust.
III sessiooni teemaks on maksahaigused. Järjest rohkem räägitakse rasvmaksast ja see on ka konverentsil mitme nurga alt käsitletud – miks on oluline sellest rääkida?
Maksa rasvtõve esinemissagedus kasvab kiiresti ning on seotud mitmete teguritega. Siiani ei ole olnud häid medikamentoosseid ravivõimalusi maksa rasvtõve raviks, kuid selles valdkonnas on viimase kahe aasta jooksul toimunud suured muutused ning juba on uued suukaudsed ravimid olemas ja mitmel pool maailmas ka juba kasutusel. Usun, et lähitulevikus saavad need ravimid maksarasvtõve ravi osaks ka Eestis.

Seotud lood

Uudised
  • 21.01.26, 09:40
Konverents: uudiseid seedetrakti- ja maksahaigustest
Märtsis toimuval gastroenteroloogia konverentsil koostöös Eesti Gastroenteroloogide Seltsiga keskendume seedetrakti ja maksahaigustele.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.26, 09:43
Euroopat ähvardab neuroloogiliste haiguste laine
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele