Tulekul on antibiootikumide teemaline hariduspäev

Antibiootikumid on aidanud sajandi vältel päästa paljusid elusid, kuid antimikroobne resistentsus ja superbakterid seavad nende eduloo ohtu ning nõuavad suuremat teadlikkust nii tervishoiutöötajatelt kui ka patsientidelt.

Portaalis ScienceDirect on välja toodud, et antibiootikumid on kaasaegset meditsiini muutnud pisut rohkem kui saja aasta jooksul ning pikendanud keskmist eluiga 23 aasta võrra.

Patsiendi vaates on oluline täpselt järgida ravijuhiseid ning mitte langeda vääruskumuste küüsi. Viimaste seas on näiteks arvamused, et antibiootikumid on põletikuvastased ravimid, köharohud või palavikualandajad. On ka hoopis vastupidist arvamust, et antibiootikumid on kurjast ja neid ei tohiks üldse kasutada.

Doktor Rospu toonitas, et tegelikkuses on antibiootikumid mikroobe tapvad ravimid ning iga antibiootikumi kasutamiseks on oma õige aeg ja koht. “Arstid ei kirjuta antibiootikume välja kergekäeliselt ja kui arst on neid ravimeid vajalikuks pidanud, siis tasub koostööd teha. Ja ka vastupidi – kui arst ütleb, et antibiootikumid pole näidustatud, siis tasub sedagi uskuda. “

Perearst lisas, et õnneks on Eesti antibiootikumikasutus üks maailma madalamaid ja tänu sellele on meil ka osa riikidega võrreldes palju vähem antibiootikumiresistentsusega seotud probleeme. Et see nii jääks, peavad panustama kõik pooled.

Samal ajal otsitakse AMRiga võitlemiseks ka muid võimalusi. Luige kinnitusel tegeletaksegi praegu rohkem kui uute antibiootikumide arendusega AMRi-vastase võitluse – ennetuse, vaktsiinide arendamise, olemasolevate antibiootikumide korrektsele kasutamisele suunamise ning loomakasvatuse ja keskkonnategurite reguleerimisega. See toob kiiremad tulemused ja on ehk lihtsamini muudetav.

“Ravimitootjatele luuakse küll eri meetmeid, kuidas antibiootikumide arendamist ja tootmist soodustada, kuid väga tähendusrikast innovatsiooni see kaasa ei ole toonud – peamine arendus käib just nende nn “superbakterite” vastu võitlemiseks. Päriselt uusi antibiootikumide klasse – see tähendab uute toimemehhanismidega antibiootikume – on viimastel aastatel tulnud vaid mõned üksikud. Küll aga uuritakse mitut lisavõimalust, mida saaks olemasolevate “vanade” antibiootikumidega kombineerida, et baktereid samaaegselt eri moel rünnata,“ rääkis ta.

Lootust lisab, et mõned suurkorporatsioonid ja ka väikeettevõtted pühendavad koostöös rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja akadeemiliste teadusrühmadega siiski oma ressursse ka uute toimemehhanismide väljatöötamisele, et võidelda peamiselt probleemiks olevate multiresistentsete Gram-negatiivsete bakteritega (nn superbakteritega).

Kuni uusi lahendusi otsitakse, peavad kõik pooled – nii patsiendid kui ka tervishoiutöötajad – teadlikult ja vastutustundlikult käituma, et toetada antibiootikumide võimet meie elude eest ja mikroobide vastu võidelda.