Sõltuvused võivad viia vähi tekkeni

Valvere: “Vähk on tegelikult geneetiline haigus – see tekib raku DNAs toimunud mutatsioonide tõttu. Kui muutused jäävad parandamata ja rakukontroll kaob, hakkavad rakud piiramatult kasvama ja tekib kasvaja. Ainult umbes 5–10% vähkidest on pärilikud, ülejäänud on seotud eluviisi ja keskkonnateguritega. Eluviisiga seotud riskitegurid moodustavad ligi 40% vähijuhtudest. Suur osa neist on seotud suitsetamise, alkoholi tarvitamise, ebatervisliku toitumise ja vähese liikumisega. Vanus lisab oma osa – mida vanemaks elame, seda nõrgemaks jääb organismi võime DNA-kahjustusi parandada.”

Valvere: “Kui räägime sõltuvusainetest ja vähist, siis kõige otsesem seos on tubakal ja alkoholil. Kopsuvähk on meestel umbes 90% seotud pikaajalise suitsetamisega. Ka suu-, kõri- ja söögitoruvähk on otseselt seotud suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega. Alkoholi kuritarvitamine võib viia maksapõletiku, tsirroosi ja lõpuks maksavähini. Kui need kaks sõltuvust – alkohol ja tubakas – on koos, tekivad eriti sageli pea- ja kaelapiirkonna kasvajad.”

Valvere: “Alternatiivsed tubakatooted (e-sigaret, HTP) on tõenäoliselt siiski väiksema vähiriskiga kui tavasigaretid, eriti kui kasutaja tõesti loobub tavalistest sigarettidest ja kasutab ainult alternatiivset toodet. Madalam risk ei tähenda siiski ohutust, sest vähiriski ei saa välistada, eriti pikaajalise ja intensiivse kasutamise korral. Suuremahulisi ja võrdlevaid teadusuuringuid ei ole aga kahjuks praegu veel piisavalt.”

“Suitsetamise või nikotiinitoodete kasutamisega seotud vähirisk tuleneb peamiselt põlemisproduktidest ja abiainetest, mitte niivõrd nikotiinist endast. Nikotiin ei ole otseselt kantserogeen – see ei põhjusta iseseisvalt DNA-mutatsioone ega vähki. Küll aga on sel kaudseid mõjusid, mis võivad soodustada vähirakkude kasvu ja uute veresoonte teket (angiogeneesi), kui vähk on juba olemas või tekkimas. Suitsetamisel tekib tuhandeid keemilisi ühendeid, millest üle 70 on teadaolevalt kantserogeensed – näiteks polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, nitrosoamiinid, benseen ja formaldehüüd.”

Lõokene: “Sõltuvused tekivad sageli kahe mehhanismi kaudu – kas stressi vähendamiseks või naudingu otsimiseks. Enamik ainetest vähendab ajutiselt stressi või tekitab mõnutunnet. Kui aju neid signaale korduvalt saab, tekivad närviringides püsivad muutused ja inimene hakkab otsima sama tunnet aina uuesti. Sõltuvuse tekkeks pole vaja ”nõrka iseloomu“ ega geeni. Sõltuvusgeeni on otsitud aastakümneid, aga tegelikult on palju olulisem inimese käitumine ja keskkond. Me kõik võime sõltuvusse sattuda – küsimus on, kui teadlikult me oma harjumusi juhime.”