Konverents: korras tervishoiusüsteem saab anda hoo majanduskasvuks
Et rahva tervise kehv seisund avaldab otsest mõju Eesti majandusele, tuleb valdkonna kroonilise rahapuuduse lahendamiseks teha toimivad otsused. Kas lahendus on raha juurde süstida, lõputult kärpida, haiglad sulgeda või süsteemi juhtimist muuta ja teha sisulisi reforme, arutatakse esmaspäevasel rahvusvahelisel innovatsioonikonverentsil.
Tervise arengu instituudi värsketel andmetel kaotas Eesti 2023. aastal haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu kokku üle 424 000 eluaasta ning tervishoiuteenuste osutamiseks tehtud kulud suurenesid varasema aastaga 12%, ulatudes 2,2 miljardi euroni.
Tallinnas toimuval konverentsil arutlevad majanduseksperdid, tippametnikud, poliitikud ja tervishoiu eestvedajad, mida ja kuidas Eesti tervishoiusüsteemis peaks lähiaastatel muutma, et parandada meie inimeste tervist ja hoogustada seeläbi majanduskasvu. Üks oluline teema on konverentsi eestvedaja, Šveitsi suursaadiku Martin Michelet’ sõnul innovatsiooni julge rakendamine.
“Šveitsi konkurentsivõime ja heaolu sõltuvad suurel määral majanduse avatuse ning teadus- ja innovatsioonivõimekuse tugevusest. Tervishoiuvaldkonnas ei päästa innovatsioon mitte ainult elusid – see aitab ka kulusid kokku hoida. See on oluline iga riigi ja valitsuse jaoks. Terve elanikkond, tõhus ennetustöö ning vastupidav tervishoiusüsteem on majanduskasvu ja riikliku julgeoleku olulised tugisambad,” lausus Michelet.
Tervishoiu valdkonna korrastamine, tulevikusuundade arendamine ja uuendused on vajalikud teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja inimeste töövõime suurendamiseks. TAI uuringust selgub, et just tööjõukuludel oli tervishoiuteenuste osutajatel 2023. aastal suurim osatähtsus – need suurenesid 16%. Selle vähendamisele aitaks spetsialistide hinnangul kaasa haiguste varajane avastamine, tervishoiu koormuse vähendamine ja tööjõu produktiivsuse toetamine. Võtmeküsimus on, kuidas niigi napis eelarveolukorras seda saavutada.
Tervisekassa juhi ning konverentsi panelisti Rain Laane sõnul on Eestis pikalt arutelu all, kuidas rinda pista rahvastiku vananemise ja sellega seotud tervishoiu kasvavalt puuduliku rahastamisega. “Aastal 2000 oli Eestis üle 65 aasta vanuses inimesi veidi üle 191 000. Aastal 2023 oli selles vanuserühmas juba 276 000 inimest – ligi 45% kasvu! Keskmine kulu ühe kindlustatud inimese kohta suureneb pärast 65. eluaastat hüppeliselt,“ lausus Laane.
“Tuleb arvestada, et tervishoiuteenuste kulud moodustavad pea 80% kogu tervishoiu eelarvest, ülejäänu on suuresti töövõimetushüvitised ja soodusravimid. Seejuures ligi 60% tervishoiuteenuste kuludest moodustavad tervishoiutöötajate palgad. Seega eelarve auku on lühiajaliselt lappida lihtne – koondamiste, palkade külmutamise, haiglate kinnipaneku või teenuste kärpimisega, aga see pole jätkusuutlik ega ka mõistlik. Vajalik on muudatused süsteemis,” lisas Laane.
Konverentsi ülekannet saab jälgida lehel https://swisshealthinno.com, Meditsiiniuudiste portaalis
ja You Tube’is lingil.
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele