Psühholoog: lapsepõlvetraumad on suur risk sõltuvuste tekkimiseks edasises elus
Leedu terviseteaduste ülikooli õppejõud ja sõltuvusekspert Liudas Vincentas Sinkevičius räägib sõltuvustest, nende tekkepõhjustest ning ravist. Inimese varane elukogemus ning noorukieas alustamine sõltuvusainetega on seotud väga tugevasti sellega, kui raske või kerge on tal täiskasvanuna sõltuvusest loobuda.
Kuidas on lapsepõlv ja varajased elukogemused seotud sõltuvustega?
Uuringud näitavad, et lapsepõlves saadud traumad mängivad sõltuvuste kujunemisel võtmerolli. USA teadlase Vincent Felitti uuringute tulemusena selgus, et neil, kes kogesid lapsepõlves füüsilist või emotsionaalset väärkohtlemist, hooletusse jätmist või kasvasid üles ebastabiilses peres, oli oluliselt suurem tõenäosus hilisemas elus sõltuvusse sattuda. Felitti uuringu põhjal loodi ACE (Adverse Childhood Experiences) süsteem, mis mõõdab lapsepõlvetraumade mõju hilisemale tervisele.
Selgus, et nelja või enama ACE-kogemusega inimestel on 12 korda suurem enesetapurisk, seitse korda suurem alkoholisõltuvuse oht ja kümme korda suurem narkosõltuvuse risk. Samuti leiti, et neil on kaks korda suurem tõenäosus hakata suitsetama ning 390% suurem risk haigestuda obstruktiivsesse kopsuhaigusesse.
See näitab, et lapsepõlvetraumadel on pikaajaline mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele. Juba teismelisena hakkab laps eksperimenteerima erinevate ainetega. Neil lastel võib olla ärevushäireid ja probleeme sotsialiseerumisega. Kestev stress mõjutab immuunsüsteemi, mis omakorda suurendab võimalust haigestuda autoimmuunhaigustesse, näiteks vähk. Nad võivad leida lohutust ülesöömises, alkoholismis, tubakas, seksisõltuvuses, aga ka üle sportimises või ka ületöötamises.
Kui ühes skaala servas on näiteks tüüpkujutelma kohaselt sigaret ja teises vähk, leiame kindlasti mingi seose, aga sellele skaalale tuleks lisada ka halvad lapsepõlvekogemused. Meditsiinis pole üksnes lihtsad lineaarsed põhjuslikud seosed, vaid palju tegureid, neist üks olulisemaid on negatiivne stress.
Tutvu ka Tervise raamatuklubi veebruariraamatuga “Konksu otsas”, mis räägib sõltuvustest vabanemisest.
Miks on mõnel inimesel raskem sõltuvusest loobuda ja teisel kergem? Kas mängus on geenid või keskkond?
Küsimus on selles, kes üldse on sõltlane? Näiteks nikotiini puhul vajavad sõltlased seda meeleolude reguleerimiseks, sellal kui teiste jaoks pole see vajalik. Me kõik tunneme nn pühapäevasuitsetajaid – nad suitsetavad harva, näiteks sõpradega peol. Neil puudub vajadus järgmisel hommikul sigareti järele haarata. Seda saab testida kõige lihtsamalt, kui annad kümme aastat suitsetamisest hoidunud endisele suitsetajale sigareti – tõelise sõltlase jaoks tähendab see ahelreaktsiooni. Enamik suitsetajatest alustas sellega alaealisena. Selles vanuses aju alles areneb ja sestap tekib kergemini eluaegne sõltuvus. 25. eluaastaks on aju välja kujunenud ja võimalus mistahes sõltuvuse tekkeks väheneb tohutult. 75 protsenti psühhiaatrilistest haigustest, sealhulgas sõltuvushäired, tekibki enne 25. eluaastat.
Osal inimestel on lihtsalt palju suurem risk langeda sõltuvusse, põhjuseks on needsamad negatiivsed lapsepõlvekogemused või ka geneetiline eelsoodumus.
Psühhoaktiivseid aineid on kasutatud sajandeid, kuid ainult umbes kümnendik satub neist sõltuvusse. Nüüdisajal võib kõikjal näha ka psühhoaktiivsete ainete tarvitamise kasvu, sest elu muutub üha kiiremaks ja aina rohkem püütakse end sel moel joone peal hoida, mis ei ole muidugi hea valik.
Geneetika mängib olulist rolli sõltuvuste tekkes – hinnanguliselt 50–75% nikotiinisõltuvuse riskist on päritav. Mõned on geneetiliselt vastuvõtlikumad sõltuvustele kui teised.
Kui võrrelda nikotiinitooteid, alkoholi ja marihuaanat, siis milline on teie kogemus nende ainete sõltlastega?
Hetkel kuum
Nikotiinitoodete tarvitamisel pole sotsiaalseid tagajärgi, sellal kui marihuaanal, alkoholil ja paljudel teistel sõltuvusainetel on need kaheldamatult. Käisin just USAs ühel konverentsil, kus räägiti muuhulgas sellest, kuidas nad on suutnud vähendada suitsetajate hulka. Ütlesin ameeriklastele: “Hea küll, te olete vähendanud suitsetamist, aga samal ajal on mitu osariiki legaliseerinud marihuaana – te asendate ühe sõltuvsaine teise, palju hullemaga.“ Ka Euroopa – näiteks Saksamaa – liigub kanepi tarvitamise legaliseerimise suunas.
Alkoholi tekitatav kahju on märksa suurem ja taastumine osaline, marihuaanal aga maksimaalne ja taastumatu. Olen sõltlastega töötanud ning 20 aastat joonud alkohooliku ajusüsteem on kahjustunud – tal on mäluprobleemid. Marihuaana puhul olen kohanud paar aastat suitsetanud noort, kelle aju oli sedavõrd kahjustunud, et ta ei suutnud isegi leida koridoris enda toa ust. Ja nüüd siis on mitmed riigid võtnud eesmärgiks suitsetamise keelustamise, et avada uks marihuaanale.
Millist motivatsiooni oleks sõltlasele loobumiseks vaja?
USA Sõltuvushäirete Instituudi (NIDA) direktor, psühhiaater Nora Volkow ütles mõne aasta eest, et ehkki ühiskond on eesmärgiks seadnud n-ö täieliku puhtuse erinevatest sõltuvustest, on see väga keeruline eesmärk ja vaid väga väike osa saab sellega kohe hakkama. Sestap tuleb kaaluda ka teisi variante – näiteks narkootikumide puhul leida ravivõimalusi, mis aitaksid vältida suures koguses tarbimist, et vähendada üledoosi või surma riski. Suitsetajatele, kes ei suuda loobuda, on selleks suitsuvabad alternatiivid. Näiteks on USA toidu- ja ravimiamet (FDA) tänavu jaanuaris autoriseerinud, et nikotiinipatjadel on kahjulike koostisosade kogus väiksem kui sigarettidel, mistõttu on nende hinnangul kõnealustel toodetel väiksem vähktõve ja muude tõsiste tervisehäirete oht. Samas endiselt kehtib FDA kinnitusel hoiatus, et need on kahjulikud, eriti noortele. USAs on need tooted keelatud alla 21aastastele ja soovitatakse ka reklaamidel kasutada vähemalt 35aastaseid näitlejaid.
Praegu keskendubki NIDA kliinilistele katsetele leidmaks ravimeetodeid, mis on kasulikud hoolimata sellest, et inimene ei suuda täielikult loobuda.
Ühendriikides on veel üks üsna kaugesse ajalukku ulatuv programm, mis on olnud üllatavalt tõhus – sõltlased käivad iga päev teraapias, neile tehakse analüüse ja kui nikotiini organismis pole, antakse neile raha.
Alustati mäletamist mööda juba 1970. aastal, kui sellise stiimuliga püüti suitsetamisest võõrutada rasedaid naisi. Tulemused olid väga head – enamik loobus. Joe Bideni administratsioon algatas uuesti sarnase programmi kokaiini- ja amfetamiinisõltlastele, see käib praegu Californias ja esialgsed tulemused on samuti head. Nad saavad iga päev tšekke 10–26 dollari väärtuses. Näete siis – raha võib olla võimsam kui narkootikum! Rahaliste stiimulitega juhtimine on seni parim suitsetamisest loobumise meetod, iseasi, kas valitsused soovivad sellesse panustada.
Muidugi on veel ravimid. Paraku näitab statistika, et neid ravimeid kognitiiv-käitumisteraapiaga kombineerides püsib vähemalt 12 kuud nikotiinist priina ainult 24 protsenti sõltlastest.
Kes on Liudas Vincentas Sinkevičius?
- Aastatel 2020–2024 psühholoog Leedu lastekaitse ja lapsendamise ametis.
- 2021. aastast Mykolas Romerise ülikooli psühholoogiainstituudi lektor.
- 2023. aastast Leedu terviseteaduste ülikooli psühholoogia osakonna lektor.
- 2022. aastast doktorant psühholoogiateaduste valdkonnas. Doktoritöö teema: “Psühhoaktiivseid aineid tarvitavate inimeste riskitegurid ja kaitsvad tegurid.”
- 2011. aastast töötab sõltuvusprobleemidega inimestega.
- Viib läbi sõltuvuste ennetamise koolitusi.
Seotud lood
Briti psühhoterapeudi ja sõltuvusnõustaja Talitha Foshi raamat „Konksu otsas“ on üle hulga aja esimene eestikeelne raamat, mis aitab vabaneda kõikvõimalikest sõltuvustest.
Psühholoog Lauri Pihkva sõnul avastavad enamik tema sõltuvusravi kliente takkajärgi tarkusena, et on harjumuse ja sõltuvuse piiri ületanud juba mõnda aega tagasi. Sõltuvusest väljumine on väga individuaalne.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele