Krooniline neeruhaigus ei ole sugugi harvaesinev tõbi. Erineva raskusastmega krooniline neeruhaigus esineb maailmas umbes igal kümnendal inimesel. Kõige levinumad kroonilise neeruhaiguse põhjustajad on suhkurtõbi, sest kõrge veresuhkrusisaldus kahjustab neerude veresooni, ja kõrgvererõhktõbi, sest pidevalt kõrge vererõhk (üle 140/90 mm Hg) võib kahjustada neerukude. Kolmas levinud neeruhaiguse põhjus on glomerulonefriit, s.o immuunsüsteemi häirest põhjustatud neerukoe immuunpõletik. Harvem võivad kroonilist neeruhaigust põhjustada neerukivid või kuseteede korduvad põletikud.
Teada tasub sedagi, et haiguse risk suureneb vanusega, riskitegurid on ka neeruhaiguse esinemine lähisugulasel, ülekaal, suitsetamine ja pikaajaline neerudele kahjulike ravimite tarvitamine. Mida rohkem riskitegureid inimesel on, seda suurem on risk haigestuda kroonilisse neeruhaigusesse.
Kuidas haigust ära tunda?
Nagu eelnevalt öeldud, ei anna krooniline neeruhaigus algfaasis endast kuidagi tunda. Haiguse süvenedes aga suureneb veres jääkainete sisaldus ja see muudab enesetunde halvaks. Näiteks võivad tekkida väsimus, jõuetus ja isutus, turse silmade ümbruses (eriti hommikuti), vajadus sagedamini urineerida (eriti öösiti), ka nahk võib olla kuiv ja sügelev. Lisaks füüsiliselt tunnetatavatele või silmnähtavatele tervisehädadele võib tekkida ka selliseid seisundeid, mis esialgu kehvas enesetundes ei väljendu: näiteks kõrge vererõhk, kehvveresus, veresoonte lupjumine jne.
Diagnoosimiseks tehakse paar analüüsi
Kroonilise neeruhaiguse diagnoosimiseks tehakse vere- ja uriinianalüüs, vajadusel ka neerude ja kuseteede ultraheliuuring. Kui kroonilise neeruhaiguse diagnoos kinnitub, on oluline asuda haiguse põhjustega tegelema. Näiteks diabeediga haigetel on vaja hoida neerukahjustuse ennetamiseks või selle süvenemise aeglustamiseks vere glükoosisisaldus kontrolli all, kõrge vererõhu korral tuleb see ravimitega normi piires hoida. Seejuures kasutatakse neeruhaiguse korral sellist tüüpi vererõhuravimeid, mis pidurdavad ka kroonilise neeruhaiguse süvenemist.
Telling lisas, et kuigi olenemata vanusest on vererõhu ülemine piir 140/90 mm Hg, siis teatud juhtudel, kui patsiendil esineb krooniline neeruhaigus või selle riskitegurid (albuminuuria, suhkurtõbi, südame-veresoonkonnahaigus), on soovitatav hoida vererõhk alla 120/80 mm Hg. Täiendavalt võidakse neeruhaiguse süvenemise ärahoidmiseks kasutada ravimeid, mis langetavad vererõhku neerude sees ja vähendavad verevalkude eritumist uriiniga.
Kuidas inimne saab ise ravile kaasa aidata?
- Tervislik ja mitmekülgne toitumine: tuleks piirata soola ja ülitöödeldud toidu tarbimist, jälgida toiduainete naatriumi, kaaliumi, fosfori, kaltsiumi ja valkude sisaldust. Juua piisavalt vett.
- Igapäevane aktiivsus: kõndimine, ujumine ja rattasõit ehk kõik aeroobsed treeningud on suurepärane valik.
- Suitsetamisest tuleb loobuda: suitsetamine kahjustab veresooni ja süvendab neeruhaigust.
- Kaalu vähendamine: see aitab neerudel kauem normaalselt töötada.
- Alkohol: vähem on alati parem.
- Jälgida vererõhku: hoida see alla 140/90 mm Hg või arsti soovitatud tasemel.
Rohkem infot kroonilise neeruhaiguste kohta leiab
patsiendijuhendist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ameerika teadlaste uuring näitab, et krooniline neeruhaigus ja diabeet võivad põhjustada südamehaigusi aastakümneid varem kui seni on arvatud.
Uued uuringutulemused näitavad, et diabeedi- ja kaaluravim Ozempic, mille toimeaine on semaglutiid, võib vähendada neeruhaiguse progresseerumist.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.