Eesmärk meditsiinikeskust töös hoida ja arendada
Kui uurime, mis Raudseppa Põlva haigla juhiks minema motiveeris ja kas ta on tehtud otsusega rahul, vastab ta, et ei ole Põlva või Tallinna meditsiini, vaid üks Eesti tervishoiusüsteem. “On targemate otsustada, kuidas tervik Eesti kaugematest otstest kokku siduda. Olen alati tahtnud meditsiinis olla ja annan endast tänapäevase meditsiinikeskuse töös hoidmisel ja arendamisel parima,” sõnab ta.
Nii ravimiametit kui ka Confido meditsiinikeskust juhtinud Raudsepa sõnul kasvab kogemus kiht kihi haaval ja ta on tänulik nii riigi tasandilt, rahvusvahelisest suhtlusest kui ka eraettevõtlusest saadud kogemuse eest. “Küllap saaks haiglat juhtida ka selle kogemuseta, aga olen kindel, et nii näen asjade põhjuseid ja puude taga metsa kiiremini,” lisab haiglajuht.
Tervik peaks harmooniliselt kokku mängima
Haiglas kurvastavate asjade küsimuse peale ütleb Raudsepp, et on pigem üllatunud mõne õigusakti läbisurumisest ja läbimõtlematuste jätmisest haiglate õlgadele. “Kõik töötavad oma ressursside piires ja väikses riigis peaks tervik kokku mängima harmooniliselt, mitte käratsedes, patsienti solgutades või teisi siunates. Kui midagi on halvasti, tuleb see korda teha!” selgitab ta.
“Väikses kohas pole inimesed üksnes diagnoos. Head meelt teevad lood, kus tänu kolleegidele on saanud abi ja järje peale inimesed, kes olid kaotanud lootuse keerulisest meditsiinisüsteemist läbi murda,” räägib naine enim rõõmu tegevast.
Kvaliteetne igapäevatöö ja arendused
Põlva haiglas on saanud värskenduse EMO ja värvatud häid spetsialiste, ent Raudsepa sõnul oodatakse haiglalt eelkõige igapäevatöö kvaliteetselt tegemist. “Arendustes loodame edasi liikuda nii laste kui ka täiskasvanute taastusraviga ja suur nõudlus on inimväärse hospiitsravi järele. Võimaluste avanedes tuleb tegeleda ka amortiseerunud majakarbiga,” räägib ta.
Tark oleks ülesehitatut hoida
Raudsepp ütleb, et seni kuni riigil pole paremat plaani, kuidas 24 000 Põlvamaa elanikku mõistlikul moel arstiabi saaksid, oleks tark ülesehitatut hoida, mitte iga päev toolil jalgu saagida. “Haigla uksed võib ju laudade või rahakärbetega kinni lüüa, kuid see ei tee olematuks inimeste haigusi – siis peab nendega tegelema keegi teine ja ravijärjekorrad pikenevad. Lisaks tuleb ligi 30% Põlva haigla patsientidest teistest maakondadest: suvisel ring- või talvisel suusareisil olijad tahavad võimalikult kiiret ja lähedast arstiabi. Seega peab Eestis olema ühtne tervishoiusüsteem!”
Hääletanud Raudsepast:
Hetkel kuum
* oluliselt tõstnud haigla mainet;
* haiglat nähtavalt ja tuntavalt mõjutanud;
* tubli inimene õigel kohal;
* avatud ja tähelepanelik juht, kes seisab oma asutuse kestvuse ja arengu eest;
* innovatiivne, empaatiline ja armas päeva rõõmsaks tegija;
* tark ja tasakaalukas juht, kelle meeskonnas on hea töötada;
* tema tegevused juhina on näidanud, et ka väikesed võivad olla suured;
* inimeste inimene, avatud suhtleja, tark ja kogenud juht;
* arendanud maakondlikule haiglale perspektiivikat suunda, taastusravi ja rehabilitatsiooni teenuseid, parendades samas maakondlikule tasandile väga olulisi teenuseid, nagu esmane meditsiiniline abi ning säilitades sisehaiguste osakonda ja järelravi võimalusi;
* toetab, mitte ei lammuta ning lähtub tegevustes reaalsest olukorrast;
* väga tubli ja töökas inimene;
* hea ja õiglane juht;
* paneb esmakordselt koduhaigla üle uhkust tundma ja toidab usku, et haiglast saab kaasaegne maakonnahaigla.
Seotud lood
Põlva haigla nõukogu valis neljapäeval haigla juhatuse liikmeks pikaaegse ravimiameti juhi ja 2021. aasta sügisest Confido Tartu meditsiinikeskust juhtinud doktor Kristin Raudsepa. Põlva haigla endine juht Margot Bergmann töötab alates haiglajuhi ametiaja lõppemisest Confido Lõuna-Eesti piirkonna juhina.
Tallinnas reedel peetaval Meditsiiniuudiste konverentsil Meditsiin 2025 kuulutati välja meditsiinimõjutaja 2024. Tänavu pälvis pea neljandiku häältega meditsiinimõjutaja tiitli Priit Tohver.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele