Südame-veresoonkonnahaigused on nagu meestelgi – naiste surmapõhjus number üks, sealjuures sureb selle tõttu naisi rohkem kui mehi.
Nii Euroopas kui USAs kiireim suhtelise suremuse tõus veresoonte lubinemise ehk ateroskleroosi tõttu on just kuldses keskeas naiste hulgas.
  • Nii Euroopas kui USAs kiireim suhtelise suremuse tõus veresoonte lubinemise ehk ateroskleroosi tõttu on just kuldses keskeas naiste hulgas.
  • Foto: Shutterstock
29. septembril tähistatakse maailma südamepäeva. Kui tavaliselt räägitakse südame-veresoonkonnahiagustest seoses meeste tervisega, siis sel aastal on Ravimitootjate liit koostöös Eesti Kardioloogide Seltsiga võtnud fookusesse naiste südametervise.
ITK Südamekeskuse kardioloogi Anu Hedman ütles, et kuigi üldine teadlikkus südame-veresoonkonnahaigustest on viimase kümnendi jooksul suurenenud, kaldub enamik tervishoiutöötajad ja patsiente endiselt naiste südameriskeriske alahindama – kõrget vererõhku, infarkti ja insulti seostatakse peamiselt meestega.
“Kahjuks see aga nii ei ole: ka naised on riskigrupis, sellest on lihtsalt seni vähem räägitud,” rääkis Hedman. Naiste puhul tekib lihtsalt südame-veresoonkonnahaiguste risk vanuseliselt pisut hiljem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele