Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees ja sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt kirjutab aasta tagasi jõustunud hooldereformiga seonduvast.
Helmen Kütt.
  • Helmen Kütt.
  • Foto: Erakogu
Hiljuti vahendasid Meditsiiniuudised Äripäeva uudist, et hooldekodude kett Pihlakodu kasvatas läinud aastal käivet 23 protsendi võrra ehk 24 miljoni euroni ja teenis 2,5 miljonit eurot ärikasumit, mis on pea kolm korda enam kui 2022. aastal. Samast artiklist sai lugeda ka seda, et aastases võrdluses on Pihlakodu hooldekodudes toimunud 53protsendiline hinnatõus.
Olen nõus ettevõtte juhi öelduga, et hooldekodu ongi üks kallimaid teenuseid, aga kindlasti pole ma nõus, kui kohamaksu nii suurt tõusu õigustatakse muuseas sellega, et teistes riikides küsitakse koha eest 5000 eurot või enam. Selle väite puhul on tegu pooltõega, sest selgitamata jäetakse nii teiste riikide pensionitase kui ka kindlustussüsteemide olemus, olgu selleks siis Saksamaal kogutav hoolduskindlustus või eri maade muud sotsiaalkaitsemeetmed.
Eraettevõtjatele pole justkui põhjust midagi ette heita, sest äriloogika kohaselt ongi nende eesmärk kasumi teenimine. Praegu on see nii suures ulatuses võimalik seetõttu, et teenuse vajadus on kohtade arvust suurem. Kui on nõudlus, siis tekib ka pakkumine! Selle teenuse pakkujad ei saa küll ratsa rikkaks, kuid neile on tagatud kindel sissetulek ja enamasti ka ärikasum. Ükski ettevõtja ei tegeleks ju miinust toova ettevõtlusega ja kui pea iga aasta avatakse uus maja, siis on ju asjal jumet. Miks muidu lisandub Pihlakodu tänasele 538 kohale järgmisel aastal veel 132, mis kindlasti vähendab hooldekodu kohtade puudust, kuid ei peata hinnarallit. Küll tundub mulle isiklikult, et antud juhul oli 53protsendiline hinnatõus teenust vajavatele inimestele ja nende lähedastele ränk.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele