Kliinikumi lastekliiniku psühholoog Kene Vernik esineb ettekandega hommikuses töötoas unemeditsiini konverentsil 10. oktoobril.
Olete avaldanud arvamust, et koolipäeva algus kl 08.00 ja lasteaia päevauni ei ole laste ja noorte loomuomase unerütmi mõttes head. Miks see nii on?
Meie unevajadus on individuaalne. Noorukite uni nihkub hilisemaks eelteismeeas ja nende uinumine jääb, isegi väga hea unehügieeni korral, pigem 22.00–01.00 vahele. Eesti nooruk peab ärkama koolipäevadel liiga vara, s.o enamasti 06.00–07.00 vahel, seega tema ööuni lüheneb. Ööune pikkus on aga arengule, käitumisele ja taastumisele kõige olulisem. Seega vajab nooruk keskmiselt 9 tundi und ja tema loomulik ärkamine jääb 8.00–10.00 vahele. Siit tuleneb juba suur nihe.
Unemeditsiini konverents toimub 10. oktoobril Viru hotelli konverentsikeskuses ja WorksUp keskkonnas veebis.
Eelkooliealiste uni on aga veel suuremas muutuses. Me teame juba, et unefüsioloogias toimub tugev muutus laste 3.–4. eluaastal: päevauni lüheneb oluliselt või jääb isegi ära. Sellele vastukaaluks pikeneb nende ööuni ja lapsed saavad kenasti end välja puhata. Pikk päevauni aga lühendab ööund, mida me kindlasti ei taha. Nii nagu noorukid, vajavad ka eelkooliealised pikka ööund, et nad suudaks hästi ja võimekalt päeval toimetada. Päevane uinak ööune kestel toimuvaid protsesse täielikult ei kompenseeri.
Meditsiiniuudiste videokogus on võimalik järele vaadata ka 2022 unemeditsiini konverentsil psühhiaater Irina Sahnjuki ettekannet laste ja noorukite unest ja psühhikahäiretest.
Kas on mingi diganostikameetod, mis võimaldaks arvutada iga indiviidi individuaalse unevajaduse? Vahest mõni laps või noor vajabki vähem und.
Ikka on olemas meetodid, mis aitavad selle välja selgitada. Kasvõi oma vanemaid jälgides, sest unevajadus ja uinumise aeg on üsna geneetiline. Mina kasutan sellise meetodina aga une restriktsiooni ja -pikendamise tehnikat, mis tuleb unetuse kognitiiv-käitumuslikust teraapiast. Kindlasti on oluline selle väljaselgitamise ajal unehügieeni korrigeerimine.
Tihti küsitakse: kas vara/hilja ärkamine ja unevajadus ja pärilik? Kuidas vastate?
On üsna pärilik, aga on tihti kombininatsioon mõlemast vanemast. Siiski, kui sul on peres ekstreemselt hiline magaja, siis kusagilt suguvõsa liinipidi see ikka tuli.
Noored on eriti suviti poole hommikuni üleval ja magavad poole päevani. Kui palju öid vajab keha, et taastuda tsüklisse, kus ärgata tuleb kl 7 hommikul?
Hea on alustada muidugi 2–3 nädalat enne kooliaega une korrigeerimisega, aga saab teha kehale ka n-ö šokiteraapiat. Oluline, et kui uni on korrigeeritud, jätkab noor samas kindlas ja rutiinses rütmis, sest unele on oluline järjepidevus.
Hetkel kuum
Noore ema ja vastse isa uni on samuti häiritud. Kuidas suhtute nn unekooli, mis õpetab beebid paremini magama. Kui efektiivne meetod see on?
Unekoole on erinevaid, kasutatakse lihtsamaid ja rangemaid meetodeid. Oluline on hinnata ära ka vanemate vaimne seisund. Me võime tehnikaid ja meetodeid jagada, aga kui vanemad pole tehnikates püsivad, siis muidugi ei juhtu midagi. Soovitan juba varakult leida pere jaoks pädev unenõustaja, kes jälgib laste und sünnist saati. Olen palju tegelenud sellega, et hinnata Eestis unenõustajate pädevust ja pean ütlema, et ega kiita pole. Väga üksikud baseeruvad teaduspõhistel meetoditel.
Laste ja noorte vaatenurgast: milliste diagnoosidega võib unetust rohkem kaasneda, kas näiteks ATH diagnoos tähendab tihti ka unetust?
ATH puhul on tõesti nii, et minnakse pigem hilja magama, uinutakse hiljem, tihti on see seotud ravimitega. Kõige paremini sobib neile vabam päevakava ja kohe kindlasti mitte varajane ärkamine. Depressiooni ja ärevushäiretega kaasneb samuti rohkem unetust. Lastel võib unetus tekkida ka suurest hirmust ja stressist. Paljudel esineb koolistressi, mis ei lase rahulikult puhata. Ka öine hingamishäire võib lõpuks viia unetuse sümptomiteni.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele