Euroopas tuleb üha enam teateid ahvirõugete levikust, Eestis juhtumeid teada pole
Portugali tervishoiuasutused tuvastasid üheksa uut ahvirõugete viirusnakkuse juhtumit, mis viis kokku 14-ni. Hispaania ametiasutused teatasid neljapäeval esimesest seitsmest juhtumist.
Ahvirõuged on haruldane viirusnakkus, mis sarnaneb inimese rõugetega, kuigi on kergem. Sümptomiteks on palavik, peavalu ja nahalööbed, kirjutab Reuters.
Puhangud Suurbritannias, Portugalis, Hispaanias ja USAs on tekitanud ärevust, sest lähikontakti teel leviv viirushaigus, mis esmakordselt avastati ahvidel, esineb enamasti Lääne- ja Kesk-Aafrikas ning vaid väga harva ka mujal.
Portugalis kinnitatud üheksa patsienti on stabiilses seisundi ja hoolika jälgimise all, teatas Portugali tervishoiuamet DGS kolmapäeva hilisõhtul. Amet lisas, et eksperdid üritavad identifitseerida levikuahelaid ja võimalikke uusi haigusjuhte.
Enamik Portugali juhtudest tuvastati pealinnas Lissabonis ja selle ümbruses, teatas DGS.
Ka Hispaania teatas oma esimesest seitsmest kinnitatud juhtumist ja 22 võimalikust juhtumist, kõik Madridi keskosas, teatasid kohalikud tervishoiuasutused.
"Võimalik, et meil on juba lähipäevil neid juhtumeid juurde tulnud," ütles Madridi piirkonna rahvatervise juht Antonio Zapatero raadiojaamale Onda Cero.
Portugali tervishoiuamet on palunud inimestel, kellel on n-ö kahtlased sümptomid nagu nahalööbed või haavandilised kahjustused, hoiduda otsesest füüsilisest kontaktist teistega.
Senised teadaolevad juhtumid
Esimene ahvirõuge haigusjuht kinnitati Euroopas 7. mail inimesel, kes naasis Inglismaale Nigeeriast, kus ahvirõuged on endeemiline, kirjutab Reuters.
Sellest ajast alates on Portugal registreerinud 14 juhtumit ja Hispaania on kinnitanud seitse juhtumit. Ka USA ja Rootsi on teatanud ühest juhtumist. Itaalia võimud on kinnitanud ühe juhtumi ja kahtlustavad veel kahte.
Aafrikas on COVID-pandeemia ajal ohjeldatud ka mitu ahvirõugete puhangut, samal ajal oli maailma tähelepanu selgelt mujal, teatas Aafrika kõrgeim rahvaterviseagentuur neljapäeval.
Samal ajal on Suurbritannias UKHSA (haigekassa) rõhutanud, et hiljutised juhtumid riigis olid valdavalt meeste seas, kes tunnistasid end geideks, biseksuaalideks või meestega seksivateks meesteks (MSM).
Mida kujutavad endast ahvirõuged?
Kommenteerib terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko:
"Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on zoonoosse päritoluga viirusnakkushaigus, mille endeemilisteks piirkondadeks peetakse Lääne- ja Kesk-Aafrikat. Ahvirõuged avastati esmakordselt 1958. aastal, kui uurimise eesmärgil peetavates ahvikolooniates tekkis kaks rõugetaolise haiguse puhangut, sellest ka nimi "ahvirõuged".
Viiruse edasikandumine inimestele võib toimuda kokkupuutel nakatunud loomaga, näiteks hammustuste ja kriimustuste kaudu. Inimeselt inimesele on viiruse edasi kandumine samuti võimalik. Viirus levib piisknakkusena ja/või infitseeritud kahjustustega nahaga otsesel kokkupuutel. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib samuti toimuda ahviliha tarbimise järgselt, mis on Aafrikas tavapäraseks toiduks. Nakkuse levik MSMide hulgas on tõenäoliselt tingitud seksuaalvahekorral tekkinud kokkupuutest nakatunud isiku kahjustunud nahapinnaga.
Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasis võib esineda palavik, peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse, külmavärinad ja väsimus. Lööve algab näolt ja levib seejärel teistesse kehapiirkondadesse, sh ka suguelunditele. Vesikulaarse lööbe elemendid muutuvad, meenutades algul tuulerõugete või süüfilise lööbeelmente, hiljem tekivad koorikud, mis mõne aja pärast eemalduvad. Pärast kooriku maha kukkumist ei ole inimene enam nakkusohtlik teistele.
Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt olnud kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunkomprimeeritud patsientidel.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse esialgse hinnangu kohaselt on üldpopulatsioonile nakatumisrisk hetkel madal, kuid risk on suurem MSM-de ja biseksuaalide hulgas.
Tuulerõugete vaktsiin ei kaitse ahvirõugete eest. Terviseametile teadaolevalt pole sellesse nakatumist Eestis seni esinenud.
Seotud lood
26. oktoobril 1977 nakatus viimane inimene rõugetesse, edaspidi on tapvast haigusest saanud vaid laborinäidis.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) uurib
teateid, mille kohaselt on Ida-Ugandas registreeritud rõugetesse
haigestumisi.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele