Südamepuudulikkus – kas üha enam perearsti ravitav haigus?

Ülevaate kardiostimulatsiooni kaugjälgimise võimalustest annab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Jüri Voitk.

Konverentsil “Kardioloogia tulipunkt 2021” andis südamepuudulikkusest ülevaate kardioloog Tiina Uuetoa, kes on Eesti Kardioloogide Seltsi südamepuudulikkuse töögrupi juhatuse liige ja kroonilise südamepuudulikkuse ravijuhendi töögrupi liige.

Euroopa Liidu praeguse definitsiooni alusel on harva esineva haigusega tegemist siis, kui esinemissagedus on väiksem kui 1:2000 üldpopulatsioonis. 80 protsenti neist haigustest on geneetilised ja avalduvad noores eas – ligi 30 protsenti enne viiendat eluaastat.

Krooniline südamepuudulikkus (SP) esineb arenenud riikides ligikaudu 1–2% rahvastikust, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse kardioloog Urmo Kiitam.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.