Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriisi südames asuvate perearstidega on olukord sant
Justkui epideemiana laastab Eestimaad üks viirus, mis puudutab varem või hiljem meid kõiki. Seda püütakse küll nii- ja naapidi ravida, kuid miski ei taha mõjuda. Perearstikriis üha süveneb ja rohtu murele leida keeruline.
Miks napib maal perearste ning kuidas motiveerida noort perearsti maale tööle minema, arutleb Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.
Tegelikult vähemalt viimased 10 aastat, kui mitte kauemgi, on vaikselt lahti rullunud olukord, kus Eesti maapiirkondade perearstid pensioneeruvad või loobuvad nimistutest kiirema tempoga kui noori perearste asemele tuleb.
Äsja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) presidendiks valitud Ann Leen Mahhov räägib intervjuus Meditsiiniuudistele, et noor arst tahab Eestisse tööle jääda, kuid takistusena näeb ta piiratud võimalusi üldarstina töötamiseks ning residentuuri lõpetajate nappe võimalusi linnas erialast tööd leida.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.