Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias tõid riikliku teaduspreemia
Teadustöö tõi Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professori Eero Vasara juhitavale kollektiivile riigi teaduspreemia arstiteaduse alal.
6. novembril kell 10.15 kaitseb Tanel Visnapuu arstiteaduskonna nõukogu saalis (Ravila 19-1038) filosoofiadoktori kraadi
(PhD (neuroteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja “Pharmacological and behavioral characterization of the monoaminergic and GABA-ergic systems of Wfs1-deficient mice” („Wfs1 geeni puudulikkusega hiire monoamiinergilise ja GABA-ergilise süsteemi farmakoloogiline ja käitumuslik iseloomustus“)
Enam kui 100 aastat on teadlased püüdnud aru saada inimese vaimsetest protsessidest ja nende kõrvalekalletest. Kogunenud teadmised on üha enam psüühiliste funktsioonide hälbeid seostanud erinevate aju virgatsainete koostoime häiritusega, mida omakorda mõjutab tugevalt üldine keha ainevahetuse ja immuunsüsteemi seisund.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.