Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üksikud geenidoonorid olid teadlikud oma kõrgemast vähiriskist
Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste uuringus hinnati, kui paljud geenidoonorid olid teadlikud perekondlikust vähi eelsoodumusest ning kuidas selle info teadasaamine neile psühholoogiliselt mõjus.
Eesti Geenivaramu ja TÜ genoomika instituudi direktor Andres Metspalu rääkis Eesti kardioloogide seltsi konverentsil “Ateroskleroos ja selle tagajärjed” geenivaramust ja selle kasutamise võimalustest tervishoius.
Rinnavähk on maailmas naistel sagedaseim pahaloomuline kasvaja ja kasvajatest tingitud surmapõhjus, mistõttu on vaja parandada nii rinnavähi ennetust kui ka ravi, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi onkoloog Peeter Padrik.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.